Kutsikakrutskid ehk kõik, mida annab närida, saab näritud!
Kutsika majja tulekuga kaasnevad tavaliselt ka mõningad loomulikud kahjud. Nõelteravad hambad hakkavad sügelema ja maailma avastamisega käib kaasa ka erinevate majapidamises leiduvate asjade maitsmine.
Geko valis välja ühe esiku vaiba, kuhu oma kutsikaõnnetusi teha ja nüüd kolis ta öiseks ajaks õue elama. Magab kuudis õndsat und kuni teda hommikul kutsuma lähen. Eks õnnetused juhtusid eelkõige öösiti, kuna enam ei ärganud kell 4 hommikul, et teda õue pissile viia - enda viga! Kutsikal pole veel seda pidamist. Kindlasti ei tohi kutsikaga „õnnetuste“ pärast pahandada vaid teda tuleb järjekindlalt õpetada, kuhu ja kuidas peab enda hädasid tegema.
Milliseid hävitustöid Geko siis korda saatnud on?
Tundub, et trepiastmed on meie pere koerte seas väga populaarsed. Eelmisest Cera kutsikaajast said trepinurgad ümaraks näritud, vahepeal pahteldasime need ära ja nüüd noorhärra tuunis need uuesti üle.
Üritas maitsta ka köisi, mis on põrandaliistude asemel, kätte päris ei saanud ühtegi õnneks, aga eks jõuab veel!
Nagu varasemas postituses kirjutasin, siis on kõik elektrijuhtmed meil hoolikalt kutsika eest ära peidetud, aga osav nuhk leidis ühe ainsa juhtme ikka üles, mille nurk kapinurga alt paistis. Õnneks midagi ei juhtunud, ta oli selle vaid välja sikutanud.
Pesa sisu sai kiiresti välja tõstetud, sest see hakkas vatiini välja ajama. Nüüd tuunib oma nõelteravate hammastega vaid plastikosa.
Eks möödaminnes võib ju ampsata ka poiste mängumajast ühe suutäie? Kõik, mis lõuaulatuses, on ohus! Noore maastikuarhitekti lemmikuks hobiks on ka kaevikute tegemine.
Kuid siiski….ütleme nii, et oma eelkäijatele jääb ta veel õnneks alla!
Cera näiteks näris jalgratta porilaudadele mustri ja diivaninurk sai ka igavusest uue disaini. Jalanõuriiulite äär kaunistati ära oma titehammastega. Õnneks jalanõusid on hävitatud vaid paar paari, sest need on üldiselt kapis peidus.
Tuleb meelde ka see, kuidas meie esimene koer sai kapist kätte jahukoti ja pärast jahu maitsmist jõi januga vett peale. Kuni selle päevani oli meil narmastega nahkvaip, aga seda tainast ma isegi ei üritanud puhtaks pesta, mis sinna noore pagari lõugade vahelt pudenes.
