Juhi valvsa pilgu all töötamine on eilne päev

Tänapäeval ei lõppe töö enam kontori uksest väljumisega. Inimeste ootus teha tööd aja- ja kohapaindlikumalt on kõrgem kui ei kunagi varem. Samamoodi aga ei tohi ka tööruumidest lahkudes lõppeda usaldus. Ilma selleta pole tõhus kaugtöö ettevõttes võimalik.

2015. aastal oli Eesti tööelu-uuringu järgi kaugtööd tegevaid töötajaid 18% organisatsioonidest. Tänaseks on see number ilmselt kasvanud, sest tööandjad peavad tugeva konkurentsi tõttu töötajatega ühte sammu käima. Kaugtöö võimaldamine võib olla küll tore märksõna töökuulutuses, kuid selle sõnapaari taga peab olema ka kaasajastatud juhtimiskultuur – selline, kus töötajate ja juhtide vahel on vastastikune usaldus. Kui otsus kaugtöö oma ettevõttes kasutusele võtta on tehtud enne, kui juhtimiskultuur sellega kaasa suudab minna, võib tekkida palju kitsaskohti ja uudne töövorm ei teeni oma eesmärki. See ei ole vaid töökorralduslik lahendus, vaid nõuab usalduslikku töökeskkonda ja selgeid eesmärke, vastastikuseid kokkuleppeid ja tööreegleid, mille paika panemisel on suur roll juhil.

Enne uue töökorralduse kasutusele võtmist on oluline selgeks teha, mida kaugtöö mõlema osapoole jaoks tähendab. Samuti on mõistlik juba uusi töötajaid värvates seda teemat puudutada, et ka kandideerijal oleks sarnane arusaam. Oluline on ka mõlemal poolel ühtmoodi mõista, mis ajaks midagi tehtud peab olema ja milliste reeglite ning kokkulepete alusel tööd tehakse. Need reeglid ei ole kindlasti kellelegi karistuseks, vaid annavad kätte selged juhised ja on abiks mõlemale poolele, et ei tekiks põhjendamatuid ootuseid teineteise suhtes ja hilisemaid arusaamatusi. Peab mõistma, et väljaspool kontorit töötamine või nn kodukontor ei tähenda vaba päeva.

Teine oluline aspekt eesmärkide kõrval on mõõdikud. Juht peab suutma eesmärgistada oma alluvate tegevust nii, et see oleks kas ajaliselt või tegevuste alusel mõõdetav. Mõõdikud aga peavad olema inimesele arusaadavad – miks ja mida millegi pärast raporteeritakse või mida kaugtöö puhul mõõdetakse. Samuti on vajalik eesmärkide ja mõõdikute regulaarne läbikäimine veendumaks, et kokkulepitu peab paika.

Usaldus ka väljaspool kontoriruume

Selge on see, et kaugtöö paneb tööandja ja -võtja usaldussuhte proovile. See annab küll ühelt poolt rohkem vabadust töötada meelepärases kohas ja paindlikuma ajakasutusega, kuid ka rohkem vastutust töötajaile juhi silmis. Just usalduslik koostöö on alus selleks, et kaugtöö hakkaks toimima. Kahjuks on jätkuvalt tööandjaid, kes arvavad, et inimene töötab vaid kontoris juhi valvsa silma all. Sellise juhtimiskultuuriga ettevõttes on uudseid tööviise arvatavasti aga võimatu rakendada, kuna usalduse puudumisega on mõlemal osapoole töö tegemine ebamugav, stressirikas ja vähetulemuslik.

Töötaja ootab motiveerivat töökeskkonda ja seda, et tööandja annaks rohkem tegutsemisvabadust ja usaldaks teda oma ametikohustuste täitmises, olenemata asukohast. Samuti ei taha töötaja muretseda selle pärast, et juht arvab, et väljaspool kontorit ta tööd ei tee.

Teisest küljest, kui juhil ja alluval puudub üksteise vastu usaldus ja juht kardab, et alluv oma töökohustusi efektiivselt ei täida, võib see põhjustab juhile liigset pinget ja kontrollivajadust, kuna töötaja efektiivsuses kaheldakse.

Kaugtöö vajab mõtteviisi muutust ja juhtimiskultuuri kaasajastamist ning selle kõigega tasub alustada samm-sammult. Näiteks leppida kokku, et esialgu töötatakse eemalt üks päev nädalas eemalt ning peale esimesi tööpäevi ka analüüsitakse koos juhiga, mis läks hästi ja mida võiks teha teisiti. See annab ka kontoris olijatele võimaluse järk-järgult harjuda sellega, et kõik viibi füüsiliselt kohal. Kaugtööd alustades on juhil oluline inimestelt tagasisidet küsida ja seda nii eemal töötamise kohta kui ka selle kohta, kuidas laabub töö kontoris, kui osa inimesi on eemal. Vaid koostööd tehes ja pidevalt tööviise analüüsides saab rajada tulemusliku ja efektiivse töökorralduse, mis ei sõltub enam nii suurel määral ajast ega kohast.

Õnneks selliseid ettevõtteid juba Eestis on ja lisandub aina juurde. Seda näitas ka eelmisel aastal Targa Töö Ühingu ja Elisa ellu kutsutud Kaugtöö Tegija märgise konkurss, kus tunnustatakse ettevõtteid, kes kaugtöö juba edukalt rakendavad. Märgise sai 50 erineva valdkonna ettevõtet. Loodan, et sel hooajal lisandub organisatsioone veelgi. Mida rohkem positiivseid eeskujusid, seda paremaks suudame üheskoos kaugtöö kultuuri Eestis kujundada.