Elisa personalijuht: töö võib vabalt olla ka elamust väärt

Kellast kellani tööl istumine ei tee õnnelikuks ei töötajat ega juhti. Eesmärgistatud ja tulemustele suunatud töö aga motiveerib ja muudab selle nauditavaks, arvab Elisa personalijuht Kaija Teemägi.

Kaheksatunnise tööpäeva kontseptsioon pärineb Briti tööstusrevolutsiooni ajast ja seda nähti päästerõngana pikkade tööpäevade lühendamisel. Tänapäeva mobiilses ja kiire elutempoga ühiskonnas ei ole aga see 200 aasta tagune läbimurre töömaastikul enam kuigi aktuaalne. „Veedame töötades märkimisväärse osa elust. Miks aega surnuks lüüa, kui see võiks pakkuda rohkemat. Oluline on muuta mõtteviisi, et me ei käi tööl, vaid hoopis teeme tööd,“ selgitab Elisa personalijuht Kaija Teemägi. Ta lisab, et Elisas algabki töö tegemine kindlate eesmärkide seadmisest, mis aitab lihtsamini tulemusi hinnata. „Nii on ka tööst rohkem rõõmu – saad aru, kuidas sinu panus ettevõttel ja endal areneda aitab,“ lisab ta.

„Olemegi Elisas seda meelt, et töö ei peaks olema vaid tõsine ja rutiinne. Tegelikult võiks see pakkuda emotsioone, rõõmu, võimalust areneda. Nii nagu me telekomi- ja meelelahutusettevõttena loome inimestele elamusi, siis võiks ju ka töö ise olla väärt nautimist. Olenemata sellest, kas mõtled välja uusi teenuseid, abistad kliente sobiva kõnepaketi leidmisel või seadistad kolleegi jaoks videokonverentsi tehnilisi lahendusi,“ kirjeldab Teemägi. Aina enam otsivad inimesed sellist tööd, mis looks tähendust.

Töötame aina nutikamalt

Samuti ei olene tulemuslikkus ja kvaliteet sellest, kus tööd tehakse. „Ühes kohas nelja seina vahel olla on üsnagi demotiveeriv. Rääkides kontoritööst, siis kui palju me päevast üldse oma laua taga istume?“ arutleb Teemägi. Tema sõnul on olenevalt tööiseloomust liikumist ja asukohavahetust rohkem kui kunagi varem ning me ei saa täna eeldada, et kõik on korraga ühes kohas koos. See paneb ettevõtted üle vaatama kontorilahendusi ja muutma need tegevuspõhiseks, arvestades tööiseloomu. Teisisõnu tähendab see teadlikku tarkade tööviiside valikut.

Aina enam tehakse tööd ka kontorist väljas, kuna inimesed liiguvad ja reisivad rohkem. Töö ei peaks olema selles võrrandis takistavaks teguriks. „Kui töö motiveerib, siis ei tohiks ülesannete täitmisel olla mingeid raskusi, olenemata asukohast. Kui tead, mida sinult oodatakse, siis võid õigete tehniliste vahendite ja netiühenduse olemasolul töötada kõikjalt,“ räägib personalijuht, lisades, et elisalased teevad tööd täna juba pea üle maailma. „Samas mõnda motiveeribki kindel tööle-koju režiim. Seda tuleb aktsepteerida,“ selgitab personalijuht. Sellisel juhul tuleks kindlasti leida koostöös töötajaga sobivad töötingimused.

Ei pea käima nööri mööda, kartes eksida

Tänasel tööturul ei saa üle sellest, et palk on üks motivaator, mida hinnatakse, samas on tähtsaks muutunud ka teised hüved. „Jah, oluline on hea rahaline tasu. Aga aina enam öeldakse intervjuul või töötades, et raha kõrval on tähtis eneseareng.“

Arenemine ja õppimine aga ei käi Teemägi sõnul vigu tegemata. „ Ei oska/tea ei tohiks olla tabu, kui sellega kaasneb arenemissoov. Tänapäeval ongi vigade tegemine üks peamisi õppimise võimalusi. Esiteks peab olema julgus eksida ja veel olulisem on sellest õppida. Vaid nii jõuab kaugele,“ julgustab Teemägi.

Näited ei pea kaugelt otsima, Elisas on mitmeid kõrge lennuga edulugusid. „Näiteks on meie ettevõttes üks südikas töötaja alustanud kõnekeskuse teenindajana ning kasvanud erinevate ametipositsioonide kaudu arendustiimi juhiks. Ikka oma töökuse ja õppimissoovi abil.“

Juht ei tohi sõuda vastuvoolu

Teemägi selgitab, et kõik see nõuab juhtide toetust. „Oleks silmakirjalik, kui töökuulutuses on välja lubatud suur eneseteostus, iseseisvus ja paindlikkus, kuid tegelikult dikteerib juht iga sammu. Vastupidi, on äärmiselt oluline pakkuda võimalusi kaasa rääkimiseks ja ideede väljaütlemiseks. Olgu selleks mõte, kuidas tööpäeva mugavamaks muuta või sündigu initsiatiivist hoopis mõni lennukas lahendus, mis muudab sõna otseses mõttes maailma. Meil on näiteid, kus töötaja ideest saab päris toode, mida kliendid kasutama hakkavad. Ja su ametinimi ei pea selleks sisaldama sõnapaari uued teenused. Ägedaid mõtteid on müügijuhil, kõnekeskuse teenindajal või tarkvaraarendajal,“ ütleb Teemägi ja lisab lõpetuseks, et võimustatud ehk iseseisev ja otsustusvõimeline inimene suudabki tööst teha mõtestatud ja tähendusrikka tegevuse. See on ettevõttele kõige suurem väärtus.

Aga kui töötaks Balilt?

Saskia Kivi, Elisa sotsiaalmeedia juht ja reisiv diginomaad

Olen üks suurimaid reisifänne ning tänaseni vist julgelt üle poole enda teenitud palkadest investeerinud reisimisse. Usun, et ei ole paremat moodust silmaringi laiendamiseks kui tutvumine uue kultuuri ja inimestega. See aga ei ole mul takistanud töö tegemist. Kui järjekordne 3-nädalane Aasia puhkus oli selja taga ning lennukile astudes karjus iga keharakk, et see pole piisav, otsustasin 2018. aasta alguses tavapärase kolme nädala asemel minna reisile hoopis pooleks aastaks.

Minu jaoks on kõige olulisem, et tõesti teen oma tööd paremini ja suurema sisemise põlemisega, kui saan seda teha mind motiveerivas keskkonnas. Loomulikult tekib distantsilt töötades hetki, kus reisikaaslased lähevad seiklema ja sina jääd nukra näoga arvuti taha istuma, aga tänu sellele, et kaugtöö näol on sind meeletult usaldatud, ei teki hetkekski mõtet, et jätaks asjad tegemata. Ja kui parajasti Pegasus üldse ei lenda, siis lubab paindlik töökorraldus ise valida, millal ülesanded ära teed.

Paindlikud tööviisid võtavad võimust

• Palgainfo Agentuuri statistika järgi pakub paindlikku töökorraldust enam kui pool tööandjatest, kuid enamasti piirdub see teatud gruppide või üksikute töötajatega.
• Elisas kasutab tarku tööviise kas palju või väga palju juba 69% tiimidest.
• Teisest riigist, näiteks Taist, Balilt, Hispaaniast või Egiptusest, on kaugtööd piloteerinud üle 10 elisalase.
• Neile, kelle töö iseloom vajab kindlat asukohta, saab pakkuda muud moodi paindlikkust. Elisas näiteks on selleks 6-tunnised tööpäevad ja 4-päevased töönädalad.