Hea teos Elisa Raamatus: jooksusammud, mis muutsid elu
Rachel Cullenil on ette näidata terve nimekiri imetlusväärseid sportlikke saavutusi. Ta on läbinud kümmekond maratoni ja lugematul hulgal lühemaid distantse. Jooksmine on loomulik osa tema igapäevaelust. See pole aga alati nii olnud.
Noorena kannatas Rachel hulga vaimsete probleemide, nende hulgas nii depressiooni, bipolaarse häire kui ka kehataju häire all. Samal ajal otsis ta perfektset elu ja teiste heakskiitu, kuid kõik pingutused jooksid liiva ning ainsaks toetuspunktiks olid alkohol ja šokolaad. Ühel päeval, üritades nõiaringist välja murda, otsustas ta jalga panna vanad jooksutossud.
Cullen polnud kunagi mõelnud endast kui jooksjast ja kindlasti polnud tegu armastusega esimesest jooksusammust – alguses oli jooksmine lausa nii vastumeelne, et Cullen kasutas seda karistusena. Treeningutega kaasnes aga kauaoodatud kaalulangus ja jooksmise poolelijätmine oleks viinud ta tagasi alguspunkti. Seda ei saanud naine endale lubada.
Läbimurre saabus koos otsusega läbida elu esimene maraton. Cullen tundis, et kui ta seda suudab, suudab ta kõike. Ja ta suutis – ühel hetkel jäi finišijoon seljataha. Esimest korda elus pakkus jooksmine tõelist rõõmu ja Cullen avastas enda jaoks täiesti uue maailma, täis jooksjaid, kes üksteist toetavad ja pingutustele kaasa elavad. Jooksmine tõi enesekindlust, aitas keerulistes olukordades hakkama saada ja võimaldas enda üle uhkust tunda.
Esimese maratoni läbimine ajendas naist oma teekonda ka kirja panema ja nii ilmus „Jooks elu eest“. Kuigi läbiv teema on raamatus jooksmine, et tasu end pealkirjast heidutada lasta – vaimsete probleemide lahendamisele on pandud suurt rõhku ja seega sobib raamat kõigile, kes on kunagi olnud kimpus madala enesehinnangu, ebakindluse või depressiooniga või kes pole suutnud leppida oma kehaga. Jooksuharjumuse või -armastuse olemasolu pole kindlasti raamatu nautimise eeldus.
