Eesti suurimal tehnoloogiakonverentsil räägiti Soome lahe tunneli progressist ja IT-sektori võimalustest
12. septembril Tallinnas toimunud Eesti suurimale tehnoloogiakonverentsile toodi kokku parimad ideed, asjatundjad ja lahendused. Tech Day 2019 peateemaks olid tehnoloogiamaailma megatrendid, Soome lahe tunnel, aga ka IT-sektorid nõrgemad küljed.
Eile toimus Tallinnas Hotell Olümpias Eesti suurim tehnoloogiakonverents Tech Day 2019. Konverentsil esines ettekannetega mitukümmend tehnoloogia, küberturvalisuse, juhtimise ja innovatsiooni eksperti Põhjamaadest.
Konverentsi üks kõnekamaid esinejaid oli kahtlemata Soome visionäär ja meedia poolt tunnelimeheks tituleeritud Peter Vesterbacka. Oma ettekandes rääkis Vesterbacka, millise mõju võiks Tallinn-Helsingi tunnel kaasa tuua. Vesterbacka sõnul saab tunneliga kaasneva Tallinn-Helsingi metropolialast suurem, edukam ja võimsam koht, kui seda hetkel on Silicon Valley. Konverentsil tõi Vesterbacka välja ka projekti mitmeid edasiminekuid. „Soomes on jõutud keskkonnamõjude hindamiseni ja selle tulemused saame teada aasta lõpus,“ ütles Vesterbacka ja lisas, et projektile on tagatud ka suurem rahastus. Küll aga tõi ta välja otsustamist vajava punkti Eesti valitsusele. „Meil on vaja, et Eesti valitsus langetaks poliitilise otsuse, kas tegu on nende jaoks olulise projektiga.“
Coop Eesti endine juht Jaanus Vihand rääkis IT-maailma headest ja halbadest külgedest ettevõtetele. Tehnoloogial ja IT-teenustel on suurepärane viis muuta inimeste elu oluliselt mugavamaks, kuid kõik muutused ei kinnistu üleöö, sest ülehinnatakse ühte või teist aspekti. „Näiteks läks Lidlil vett vedama ligi 500 miljoni suurune investeering, põhjusel, et ettevõte ise polnud nõus muutuma koos muutusega,“ sõnas Vihand. Teiste näidete seas tõi Vihand välja aga IT-ettevõtete poolseid „ämbreid“, mida kiirelt arenevas ja ülimalt konkureerival turul leida võib. „Ostsime e-poele otsingumootori. Katsetasime ja tundus jube lahe, kui see endal olemas oleks. Kui e-pood valmima hakkas, selgus tõsiasi, et mootor toimis küll 20 tootega, aga 2000 see enam ei toiminud,“ kirjeldas Vihand. Muuhulgas tõi ta näidetena välja kehva tähtaegadest kinnipidamise ja kompetentsi ning ajapuuduse. IT-arenduse tellijatele lisas ta mitmeid soovitusi, millest tähtsaim on partneri tausta põhjalik uuring, mitte ainult referentslogode pika nimekirja imetlemine.
Konverentsil ei puudunud ka märksa tehnilisemad teemad. Ettevõtte Reberroam tehniline direktor Taavi Talvik rääkis pilgeni täis saalile, kuidas areneb ja muutub internetikasutus lõpptarbijale nii, et inimene seda ise ei tajugi. Inimkeeli tõlgituna võetakse laiemalt kasutusele uus Google Quic protokoll, mis paneb andmed võrgus liikuma palju efektiivsemalt. „Kui Quic implementeeriti esimest korda Google poolt aastal 2012 Chrome brauseris, muutus ühe firma parema hiire klõpsuga kogu interneti liiklus 6-7 protsenti. Võidud latentsuse osas, mida saavutab Quic võrreldes tavalise HTTP/2 puhul on koheselt märgatavad ja numbrites mitmekordsed,“ sõnas Talvik. Lisaks kaob tema sõnul uue protokolliga operaatoritel võimalus mõjutada, kui kiiresti mingit tüüpi liiklus nende võrgus liigub.
Santa Monica Networksi juhatuse liige ja Elisa ärikliendiüksuse juht Margus Vaino sõnas, et tänavune konverents, mis keskendus üldisemalt IT-valdkonnale, tõi kohale rekordilised 520 külastajat ja seda suuresti tänu mitmekümnetele kõnelejatele erinevatest valdkondadest ning ettevõtetest. „Ajaga aina suuremaks sirgunud konverentsi külastas tänavu üle 520 inimese ja kui kasvõi üks inimene sai siit ühe või kaks tarkusetera, mille üle pärast mõtiskleda, siis oleme oma tööd väga hästi teinud,“ kinnitas Vaino.
