Suurimad võidud ja rängeimad kaotused: arstide ja õdede memuaarid paotavad ukse salapärasesse maailma
Kas oled kunagi mõelnud, milline näeb välja tervishoiutöötajate igapäevaelu? Millised on nende mured ja rõõmud, milline õnnestumine toob silmanurka pisara ja milline ebaõnn ei lase öösel magada?
Õnneks on järjest rohkem arste ja õdesid hakanud oma kogemusi ja lugusid raamatutesse koondama. Arstide ja õdede memuaarid on suurepärased abivahendid mõistmaks nende õilsate ja tänuväärsete, kuid samal ajal ka keeruliste ja kurnavate ametite võlu ja valu.
Hoolivus, headus ja kaastunne
Christie Watson on üks neist õdedest, kel on jätkunud tahet oma mõtteid ka teistele edasi anda – nii sündis raamat „Hoolivuse keel“.
Autobiograafilises teoses juhatab ta lugejat inimese sünnist surmani ning erakorralise meditsiini osakonnast morgi. See on muljetavaldav sissevaade hoolivusest, kaastundest ja headusest kantud elukutsesse ning selle telgitagustesse.
Kahekümne aasta jooksul on Watson näinud nii mõnegi inimese elu kõige kriitilisemaid hetki.
Tihti saab määravaks see, millest moodsas meditsiinis sageli puudu jääb: haige tervenemiseks on kõrgtehnoloogiliste meditsiiniprotseduuride kõrval eluliselt oluline ka inimlik empaatia – südame hääl ja hoolivuse keel.
Ka arst on kõigest inimene
Suurbritannia juhtiva neurokirurgi, 40 aastat töötanud Henry Marshi debüütromaan „Ära tee kahju“ on aus ja otsekohene sissevaade neurokirurgi igapäevaellu. Raamat aitab mõista, milliste raskustega arstid oma töös kokku puutuvad ning avab dilemmasid, mida arstiteadus endas peidab.
Lugeja saab osa nii joovastavatest võitudest kui ka painavatest ebaõnnestumistest.
Raamatus räägitakse operatsioonidega kaasnevatest riskidest ja autor puudutab ka oma karjääri suurimaid vigu. Ta leiab, et on oluline demütologiseerida arsti elukutse ja ühiskond peab mõistma, et arst ei ole ilmeksimatu ja kõikvõimas jumal.
Teoses avab Marsh veidi ka tervishoiusüsteemi olemust ning räägib haigla igapäevaelust.
Ta kirjeldab, kuidas saada hakkama operatsioonieelse pingega ja mis saab pärast operatsiooni, kui tulemus polnud selline, nagu plaanitud. Oma koht on raamatus ka peresuhetel, mis ülima tööle pühendamise tagajärjel kannatasid.
