Kogenud juht: tänapäevane kontor peab muutuma kohaks, mis pakub midagi, mida koduseinte vahelt ei leia
Kuigi hajusast tööst ja tarkadest tööviisidest on saanud uus normaalsus, siis ei ole kontorid ise ega kontori pakutavad eelised kuskile täielikult kadunud. See aga ei tähenda, et ükski juht peaks oma inimesi sunniviisiliselt kontorisse ajama, vaid pigem tasub muuta kontor kohaks, kuhu inimesed ise aeg-ajalt tulla tahavad, räägib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.
Viimased aastad on selgelt näidanud, et kodukontorid töötavad imehästi ning enamik IT-töötajaid on sama tõestanud veel aastaid enne seda. Enamikel juhtudel on ka hajusalt töötavates tiimides tulemused jäänud samaks või läinud isegi paremaks ning pole pea ühtegi põhjust, miks ükski ettevõte peaks inimesed sunniviisiliselt viieks päevaks nädalas kontoriseinte vahele ajama. Küll aga ei saa üheskoos kontoris viibimise eeliseid täielikult unustada.
Kuigi kodukontorid on mugavad, siis muutub enamike inimeste jaoks varem või hiljem üksi nelja seina vahel istumine üksluiseks, igasugune tiimitunnetus hakkab kaduma ning olenevalt kodusest olustikust võivad erinevad segajad ühel hetkel töörütmi häirima hakata. Sestap tasuks juhtidel mõelda, kas aeg-ajalt kontoris kokku saamine võiks tiimi heaolu jaoks kasuks tulla.
Seejuures ei tasu aga rakendada lähenemist, kus kõikidele meeskonnaliikmetele antakse korraldus igal kolmapäeval kell üheksa tiimitoas olemas olla. Inimesed töötavad kõige efektiivsemalt endale kõige meelepärasemas keskkonnas ning kui keegi tunneb, et kontor seda keskkonda neile pakkuda ei suuda, ei ole kellegi väevõimuga kohale kiskumisest mingit kasu.
Kontor peab pakkuma midagi unikaalset
Selle asemel tasuks asjadele läheneda konsensuslikult ja muuta kontor kohaks, mis suudab pakkuda midagi sellist, mida kodukontorist ei saa – läheneda asjale pull-meetodiga, mitte push-meetodiga. Olenevalt tiimi eripäradest võib valitav “präänik” olla erinev, kuid näiteks arendusmeeskondade puhul võivad olulisteks argumentideks osutuda kontoris paiknev seadmepark, seminarid-planeerimiskoosolekud-tiimiüritused-aruteluringid ning kõik muu, mis aitab kontori muuta innovatsioonikeskuseks, kus aeg-ajalt üheskoos ideid valideerida ja töörõõme nautida.
Nii nagu on erinev see, mida erilist kontor pakkuma peaks, on erinev ka see, kes, millal ja millise sagedusega seal käia võiks. Aeg-ajalt kooskäimine aitab tiimitunnetusele meeletult kaasa, kuid niisamuti on võimalik töötajate rõõmsameelsust kiirelt alla suruda, kui kontorisse tulek dikteeritakse ette juhi poolt, mitte ei langetata otsust meeskonnas üheskoos. Kui juht on suutnud kontori muuta kohaks, mis pakub päriselt midagi kasulikku, ei ole aga harilikult kokkulepete saavutamine keeruline – olgu otsuseks üks kontoripäev nädalas, kaks päeva kvartalis või kolm päeva poolaastas.
Kokkulepete tegemisel tasub aga siiski meeles pidada, et alati ei ole võimalik pardale saada kõiki töötajaid. Koroonaaastate jooksul on inimesed kodukontoritega ära harjunud ning pole ka haruldane, et osad töötajatest on kolinud teise Eesti otsa või välisriiki. Kui sellise olukorra vastu põrkuda, ei tasu aga alla vanduda – kui aeg-ajalt soovib kokku tulla vaid enamik meeskonnast, on ka selle mõju suure kaaluga.
Töökoht ei ole vaid laud, tool ning arvuti. Sama oluline roll on ka kultuuril, meeskonnal ning ühtekuuluvustundel. Kuigi pandeemiaaeg on näidanud, et ärid saavad edukalt töötada ka hajusalt, aitab aeg-ajalt üksteise nägemine nii tiimitundele, innovaatiliste ideede sünnile kui ka rutiini murdmisele kaasa, kuid seda vaid siis, kui meeskond ideega päriselt pardale saada. Juht peab oskama oma inimesi kuulata, suutma neile pakkuda piisavaid motivaatoreid ja seda, mida nad vajavad, ning leidma viisid oma eesmärkide saavutamiseks alustel, mis on vastuvõetavad ka ülejäänud tiimile.
Kui juht näeb, et tema meeskonnale võiks aeg-ajalt kontoris käimine kasuks tulla, siis ei tasu seda ideed karta. Seejuures tuleb aga ka endal pingutada, et teha kodusest mugavusest välja liikumine töötaja jaoks piisavalt kütkestavaks – erinevaid viise selleks on mitmeid, hoiduda tuleb vaid sunnist, käskimisest ja töötajatest väevõimuga üle sõitmisest.
