150 inimese juht: kust leida üles kaduma läinud motivatsioon?

Raskemad ja keerulisemad asjad võivad kõikuma lüüa iga meeskonna motivatsiooni. Kui iga päev tuleb tegeleda uute halbade uudiste või enda kontrolli alt väljas olevate muredega, on tööind kiire kaduma. Samas rõhutab Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina, et motiveeritus ei olegi midagi, mis saaks alati laes olla või mis oleks asi iseneses, vaid pigem on selle näol tegu millegagi, mille tagamise nimel peab pidevalt pingutama, vaeva nägema ja tööd tegema.

Hästi töötavas meeskonnas on töörõõm ja soov päriselt asju ära teha kriitiline. Kui kunagi oli juhtidel ükskõik, mida töötajad arvasid või tundsid, siis tänapäevases töökeskkonnas on saanud selgeks, et päriselt heade tulemusteni aitavad jõuda inimesed, kes teevad oma tööd südamega. Pole vahet, kas tegu on klienditeenindaja, arendaja või tippjuhiga, kui iga ülesande täitmine tundub kui piin ja ainus hea osa päevas on koju minemine, on edu raske oodata.

Seetõttu on motiveerituse üleval hoidmine midagi, mis peaks olema iga juhi südameasjaks. Mõistagi ei saa kõik töötajad olla iga minuti igast päevast näpud püsti ja õhinat täis, kuid vähemalt laias pildis peaks tujud kalduma positiivsemas suunas. Kuna aga motivatsioon käib paraku alati lainetena, on oluline mõista, mida madalpunktide saabumisel teha.

Eesmärgid aitavad baastaset hoida

Mida keerulisem on maailmas või ettevõttes valitsev olukord, seda raskem võib olla töötajatel probleemirägastikest kaugemale näha. Kui kõik, mida näed, on negatiivne, on naiivne oodata, et keegi järgmist tööpäeva meeletult rõõmsalt alustaks. Seetõttu on ka keerulisemal ajal ärategemisrõõmu üleval hoidmiseks oluline sihtide seadmine ja selgelt tuntavate tulemuste saavutamine.

Jooksvalt väiksemate tulekahjude lahendamisest pole küll kunagi pääsu, kuid selged sihid ja tööplaanid on midagi, mis päriselt töötavad. Kui inimesed tunnevad, et nende töö liigutab midagi edasi ja isegi millegi ebameeldiva taustal saavutatakse püstitatud eesmärke, on kogu kollektiiv oluliselt motiveeritum. Mõistlik on suured eesmärgid võtta lahti väiksemateks selgelt hoomatavateks tükkides ning millegi ära tegemisel neid väikeseid võite ka tähistada ja mõista, kuidas senine edu suurt pilti mõjutab.

Ei saa ka jätta märkimata, et süües kasvab isu – järjekordset tööpäeva võib küll olla raske alustada, kuid kui töö on mõtestatud, planeeritud ja eesmärgistatud, annab iga eduelamus auru juurde.

Oma inimesed mõjutavad rohkem, kui keegi teine

Motivatsiooni tagamine on küll harilikult midagi, mis langeb juhi õlgadele, kuid see ei tähenda, et suuremas meeskonnas oleks vaid liider see, kel on kolleegide tööinnu tagamisel mingi mõju. Tema käes on küll juhthoovad, kuid vägagi tihti võib olla mõistlik ise hypemani mängimise asemel anda lava kellelegi teisele. Näiteks tiimijuhile, häid tulemusi näidanud töötajale või kellelegi, kes koguaeg rõõmust pahvatab.

Kaasates motivatsioonisaadikutena töötajad, kes rasketel aegadel säravad, lastes neil jagada oma trikke ja nippe ning kuulates terve meeskonnaga, mis teda käimas hoiab, annab see jõudu tugevamalt edasi liikumiseks kõigile. Täpselt sama oluline kui see, et anda motivatsioonimadalike ajal sõna neile, kes sellistes tingimustes hiilgavad, on oluline tagada ka see, et negatiivsemad hoiakud tiimis liikuma ei läheks. Piisab vaid ühest-kahest pidevalt mornist ja ülinegatiivsest inimesest, et mõjutada kogu tiimi töörõõmu.

Enamasti ei vea keegi teiste tuju alla paha pärast – elus juhtub kõiksugu asju ja päevad pole vennad – kuid juhi töö on tagada, et halvemas tujus töötajal on saadaval abi, mis aitab tal endise töörõõmu taastada. Mõnel juhul võib olla mõistlik talle anda vaba päev, teinekord piisab vaid murettekitavate teemade läbi arutamisest. Tasub aga olla valvel ja sekkuda enne, kui on hilja.

Juht peab olema eeskuju

Kuigi juht ei saa kunagi olla ainus tiimi motivatsiooni vedur, siis ei saa tema rolli alahinnata. Oma positsiooni tõttu vaatavad teised tema poole ja on paratamatu, et tema tunded, emotsioonid ja hoiakud omavad laialdast mõju. Kui juhi näost loetakse välja, et kõik on halvasti ja tunneli lõpus valgust ei paista, ei aita motivatsiooni tagamiseks ka ükski muu imetrikk.

Sestap on oluline, et meeskonna eesotsas olev inimene suudaks eelkõige motiveerida ennast, või vähemasti peegeldada piisavat positiivsust, et asjad õigel rajal hoida. Ka juht on inimene oma paremate ning halvemate päevadega, kuid nii raske kui see ka poleks, peab ta mõnikord suutma oma reaalseid tundeid vähemalt osaliselt vaos hoida. Mida positiivsem on inimesi ümbritsev hoiak, seda tõenäolisem, et asjad loksuvad soovitud rütmis.