Tööelurutiinid, mis annavad sügishooajale kiirema stardi

Kaija Teemägi, Elisa personalivaldkonna juht

Sügisesse töörütmi tagasi pöördudes on mõttekas üle vaadata mõned rutiinid, mida ise ja koos tiimiga praktiseerida. Mis aitab stardipakult kiiremini liikuma saada, kui uus hooaeg tuure kogub?

Kui meeskond on eelnevatel kuudel toimetanud tavapärasemast kaootilisemas rütmis ja kordamööda puhanud, on paslik taas läbi mõelda tööelu toetavad tegevused. Sügis on aeg, kui tehakse uusi plaane ja hinnatakse üle olemasolevad ja seatakse teise poolaasta eesmärgid. Seetõttu vajavad ka rutiinid värskendamist ja mõtestamist nii meeskonnaüleselt kui ka personaalselt juhi ja iga töötaja vahel. Ühisnimetajaks on siin vestlus kui tõhus (juhtimis)tööriist.

Koos tiimiga:

Puhkuste-retro annab hea sisendi uueks tööhooajaks

Olenemata sellest, kui suur või väike on meeskond, tuleb pärast puhkusi võtta ühine aeg ning teha tagasivaatav analüüs möödunud kuudele. Üheskoos on hea läbi käia, kuidas suvi möödus ja kas kõik said puhates end töömõtetest välja lülitada. Arutage, mis läks hästi; kas oli olulisi segajaid/väljakutseid; kas kolleegi asendamisel tekkis takistusi ja kui jah, siis mis need olid. Selline pilguheit minevikku annab olulise sisendi tulevikuks: mida teha järgmine kord teisiti. Järeldused on kasulik memona üles kirjutada, et saaks need enne järgmist puhkusteperioodi uuesti meelde tuletada.

Juhi ja töötaja vahel:

1:1 vestlused on oluline osa partnerlus- ja koostöösuhtest

Kui suve jooksul on regulaarsed vestlused soiku jäänud või neid pole veel organisatsioonis juurdunud, on järgnevad nädalad hea aeg sellega algust teha. Jätkusuutliku ja avatud vestluskultuuri kinnistamine on väga tõhus juhtimistööriist, mis annab võimaluse juhil paremini mõista iga tiimiliikme meeleolu ja motiveeritust. Seeläbi saab ta analüüsida, millist tuge või abi töötaja vajab. Mõistagi ei ole töö- ja eraelu vahel kivist seina, millest mured ja rõõmud läbi ei murra. Nii nagu kodus arutatakse partneriga päevaküsimusi, oodatakse juhtidelt aina enam partneri rolli, mis eeldab töötaja kuulamist, kui inimene soovib oma mõtteid jagada.

Ka Elisa pühendumusuuringud näitavad, et 79% töötajatest, kellega juhid (vähemalt) igakuiselt vestlevad, hindab järjepideva suhtluse vajalikkust ja kvaliteeti väga kõrgelt. Näiteks on välja toodud, et regulaarsete vestluste käigus saab kõnelda teemadest, milleks muidu ei teki võimalust või mida suures ringis jagada ei taheta. Lisaks sellele nähakse teatud aja tagant toimuvate jutuajamiste eelisena seda, et need aitavad hoida kokku aega, kuna olulised küsimused saab kontsentreeritult läbi arutada.

Personaalsetest vestlustest on aga kasu siis, kui järgida mõnda olulist asjaolu:

• 1:1 vestlus ei ole pelgalt möödaminnes kohvinurgajutt. See nõuab aja võtmist, mõttega panustamist ja ettevalmistust mõlemalt osapoolelt.
• Iga 1:1 kohtumise formaat vajab individuaalset „paika loksutamist“. Eesmärgiks ei ole range formaalne arutelu. Iga vestlus on osalejate nägu ja dünaamika tekib aja jooksul. Siiski järgib vestlus laias piiris järgmisi jooni: see algab mitteformaalselt ja aruteluga, kuidas töötajal läheb ja jätkuks räägitakse, mis on läinud hästi ja millega oli väljakutseid. Eelistada tuleb avatud küsimusi, mis eeldavad vastuse edasiarendust-jutustamist-selgitamist, mitte ei sumbu lühikesse jah/ei-sse. Kohtumine peab andma võimaluse mõlemapoolseks tagasi- ja edasisideks.
  
  Samamoodi on väga individuaalne vestluste sagedus. Kes kohtub kord kuus, kes iganädalaselt. Ka see tuleb omavahel kokku leppida. Isiklikust kogemusest lähtudes on kasulikumad need jutuajamised, mis toimuvad pigem harvem, kuid nende jaoks võetakse rohkem aega. Kui töötatakse peamiselt hajusalt ja vestlused on ennekõike virtuaalsed, võiks vähemalt paari kuu tagant silmast silma kohtuda, kuna füüsiline keskkond erineb ekraanide maailmast oluliselt.

• Juht on vestluse õhkkonna looja ja alustala. Vaibale kutsumise tunne nullib juba eos ülla eesmärgi, mistõttu on turvaline õhkkond aluseks, et inimesed üldse julgeksid end avada ja mõtteid väljendada. Vestlus on ka tugev tunnete juhtimise element. Kui töötaja soovib oma emotsioone jagada, siis peaks jutuajamine olema just see hetk, kus need tunded saavad välja tulla. Lisaks on juht see, kes hoiab fookust ja järgib kokkulepitud teemaderingi.
• Vestlused hakkavad täit väärtust looma tagantjärele, alahinnatakse järjepidevust. Sageli õhinaga alustatud 1:1 vestlused kipuvad kalendritest paari korra järel haihtuma, kuna neist oodatakse kiiret kasu. Tegelikult hakkavad regulaarsed kohtumised juhi ja inimese heaks tööle alles mõne aja möödudes. Üldjuhul kulub vähemalt pool aastat, et paika saada raamistik. Nende kuudega jõuab tekkida õige õhustik ja laotakse müür kindlamale usaldussuhtele.

Kokkuvõttes ei ole rutiinid tüütud kohustused, kui tegevusi teha mõttega ja järjepidevalt. Nende kasu avaldub aga aja jooksul, mitte esimesest hetkest. Aeg-ajalt enda ja tiimi tegevusi mõtestatult üle vaadata on kasulik juba sellegi poolest, et tulemusi hinnata või teatud rutiine taaselustada. Sügis on selleks hea aeg ning juhtimine on teenus, mida pakume oma tiimiliikmetele. Ole sinagi kvaliteetse teenuse pakkuja!