1,5 miljonit rünnakut: eestlasi pommitatakse pahavara, krüptopettuste ja õngitsusskeemidega

Eestlaste vastu suunatud küberrünnakute hulk tõusis suve lõpusirgel pretsedenditutesse kõrgustesse ning ainuüksi Elisa Netivalvuri teenusel tuli küberohtudele reageerida pea 1,5 miljonil korral. Võrreldes juuliga tõusis tuvastatud ohtude hulk enam kui poole miljoni võrra, aasta algusega võrreldes on juhtumite hulk pea kahekümnekordistunud.

Augustis kujutasid endas suurimat ohtu pahavara, õngitsuskampaaniad ja pahatahtlikud botivõrgud. Näiteks hakkas laialdaselt levima petuskeem, kus kasutajatel paluti kiiremas korras uuendada Adobe Flash Playerit – nakatades arvuti nii pahavaraga –, aga ka krüptokauplemisskeem, mille eesmärk oli varastada inimeste andmeid.

“Küberrünnakute oht tõuseb silmipimestavalt kiirelt. Ühelt poolt mõjutab statistikat tõsiasi, et järjest enam inimesi kaitseb end nutikate digiturbelahenduste abil, teisalt on oluliselt aktiivsemaks muutunud ka pahalased,” sõnas Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu. “1,5 miljonit korda, mil tuli kasutajaid kuu jooksul kaitsta, on meeletu number. Seda eriti arvestades, et aasta alguses jäi see number ühes kuus alla 100 000.”

Küberruum on ohtlikumaks muutunud juba pikemat aega, kuid eriti järsult on ohtude hulk hakanud tõusma viimaste aastate jooksul. Olukorda mõjutab nii muutuv majanduskeskkond, julgeolekukeskkond kui ka järjest uute tehnoloogiliste lahenduste turule jõudmine, mis võimaldab kurjategijatel oma tegevust efektiivsemaks muuta.

Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli tõdes, et ohtude eest pole kaitstud keegi. “Küberkurjategijad ründavad nii eraisikuid kui ettevõtteid. Mõnel juhul on eesmärgiks konkreetsele asutusele sihitult liiga tegemine, kuid väga tihti rünnatakse seda, kes kätte saadakse. Seetõttu ei saa ükski ettevõte või ükski inimene tunda, et tema on rünnaku või pettuse ohvriks langemiseks liialt ebaoluline,” sõnas ta.

Kõige levinumateks ründe- ja pettusvektoriks on jätkuvalt õngitsussõnumid, petukõned, pahavara ja libalehed. Enamasti on kõige levinumate rünnakute eesmärgiks varastada seadmesse paigaldatud pahavara abil inimeste andmeid, petta andmed välja libalehtede abil, või pääseda ligi otse inimeste ja ettevõtete pangakontodele.

Kuigi kuskile pole kadunud petukõned, kus kurjategijad matkivad näiteks pangatöötajaid, siis on viimasel ajal laialdaselt levinud ka tehniliselt keerukamad skeemid. Näiteks lõi augustis Eestis laineid pealtnäha korralik krüptoturg, mille eesmärgiks oli reaalsuses panna inimesed sisestama oma isikuandmeid ja paroole, et neid hiljem teistesse teenustesse ligi pääsemiseks ära kasutada. Niisamuti on pahalased leidnud viise, kuidas paigaldada kasutaja seadmesse pahavara, mis salvestab kõik nende klahvivajutused ja veebilehitsejasse salvestatud paroolid.

“Kõige parem viis end rünnakute ja pettuste eest kaitsta on kasutada kainet mõistust ja tunnistada endale, et ohte on palju ja skeptilisus on see, mis päästab hullemast. Kui midagi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis see ilmselt ka on. Kui pakki pole tellitud, siis pakifirma ka mingit sõnumit ei saada. Pangast keegi niisama ei helista ja kui mõni veebileht tundub veidigi kahtlane, siis tasub sealt esimesel võimalusel lahkuda,” lisas Polli.

Skeptilisuse kõrval tasub kasu lõigata ka tehnoloogilistest lahendustest, mis muudavad igapäevase internetikasutuse turvalisemaks. Polli sõnul võiks igas seadmes olla kasutusel viirusetõrje – näiteks Bitdefender – või näiteks Netivalvur või muu teenus, mis hoiab pidevalt kõigel silma peal.

“Ära ei tasu unustada, et rünnaku ohvriks võivad langeda kõik. Seetõttu tasuks lisaks enda kaitsmisele mõelda ka oma lähedaste peale, eriti vanematele sugulastele või lastele. On oluline, et ka nemad teaks, millised küberohud nurga taga varitseda võivad ja kuidas end nende eest kõige paremini kaitsta,” lausus ta.