Tunnustatud välispoliitika analüütik selgitab: kuidas suutis väike viirus suruda põlvili terve maailma?
2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kulutulena üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme.
Tõenäoliselt ei ole maailmas just väga palju inimesi, kelle elu ei oleks koroonaviirus pea peale pööranud. Poed, kinod, teatrid ja ettevõtted pandi kinni ning suur osa meist suunati kodukontoritesse.
Teadlased soovitasid inimestel hoida üksteisest pigem eemale, kanda maske ja nokitseda pigem omaette, kui seltskonnas. Oluord on küll läinud veidi lihstamaks, kuid osa soovitusi ning reegleid mõjutavad meid arvatavasti ka tulevikus. Mõni negatiivselt, osa positiivselt (näiteks kodukontori võimaluse ja digilahenduste senisest laiem levik).
Teoses “Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale” analüüsib India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate “Fareed Zakaria GPS” juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik Fareed Zakaria seda, kuidas suutis pisike viirus suruda põlvili terve maailma.
Zakaria heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on.
Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi.
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on raamatu kohta öelnud, et teose valguses ei tundugi “Matrixi” filmi idee nii kohutavalt eksootiline.
“Peaaegu kogu maailma on täitnud üks liik. Teda jätkub kõigisse planeedi nurkadesse. Elus ja liikuv toitaineallikas. Mõne olendi jaoks valmis tehas, mida saab panna end paljundama. Kui ainult oskad õigest lukuaugust sisse pugeda. Esimene, kes sellega hakkama saab, võib vallutada maailma. Aga ta vajab selleks linnakeskkonda. Suurt, edukat, tormilist paika, tulvil inimesi ja energiat; nii sidusat populatsiooni kui võimalik.
“Viirus elab sünergiast, aga ka lõhub seda. Hirm tema ees on suurem lõhestaja kui viirus ise kunagi suudaks. Teda on lihtne vihata ja mugav rünnata, aga tõenäoliselt võimatu peatada. Üle jääb vaid üks: olla tark ja õppida neilt, kes näevad kaugemale. Sest tulevik on ikkagi meie endi teha,” sõnab Soomere.
Koroonaviiruse tähtsamate õppetundidega saad tutvust teha Elisa raamatus siin.
Fareed Zakaria on oma varasemates raamatutues analüüsinud ning selgitanud emokraatia olemust ja probleeme. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka.
Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas “The Future of Freedom” ja “The Post-American World”, milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.
