Kas töötaja heaolu saab osta füüsiliste asjadega?
Töötajate heaolu taandub täna juba peamiselt inimeste endi enesetundele ja sisemisele motivatsioonile, füüsilised tegurid peavad mahtuma hügieenifaktorite hulka. Tööheaoluga tegelemine peab tulema mängu ettevõtte strateegia tasandil, mitte jääma üksikuteks tegevusteks, mis suurt pilti eriti ei kõiguta.
Mida aeg edasi, seda olulisem on inimeste jaoks tunda end tööd tehes hästi. Taustal, kus juht ei kuula või ei mõista mida temalt oodatakse, mängib aina vähem rolli see, kas töötajal on reguleeritav laud või ergonoomiline tool. Need elemendid peavad olema vaikimisi tagatud ja nendesse ollakse valmis juba ka ise rohkem panustama. Heaolu loomine vajab strateegiliselt pikka vaadet. Kas see tegelikult ka strateegiliste tegevustena igapäevatöösse jõuab, on juhi teha, kes on võtmelüli organisatsiooni ja töötaja vahel. Juhist saab heaolu alguse – kõik sõltub sellest, kas juht seda soosib, tähtsustab ja selleks ka tegelikult samme astub.
Kingitud hobuse suhu ei vaadata?
Ennekõike algabki heaolu loomine regulaarsetest igapäevajuhtimise tegevustest. Töötaja usaldust ei osta mõne füüsilise asjaga, vaid ajaga, mida talle pühendad. Olgu selleks siis regulaarsed 1:1 vestlused, järjepidev huvi tundmine tema tegemiste ja meelestatuse suhtes, tagasiside küsimine ja selle andmine.
Ilmselt oleme kõik olnud olukorras, kus jõulupakki satub mõni ebavajalik ese, mis jääb hiljem kapi nurka tolmu koguma. On üsna vähe kasu sellest, kui juht tuleb töötaja juurde jutuga, et kontoris on uus karastusjoogiautomaat, kuigi too ootas samal ajal tegelikult hoopis seda, et tema hiljutist saavutust tunnustataks või juht ükskord päriselt ka ta mure ära kuulaks. Rahvasuu ütleb, et kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga kui sellest kingitusest töötajale midagi kasu ei ole, siis see kasvatab heaolu asemel hoopis rahuolematust.
Seetõttu on oluline, et juht orienteerub selles, millised on ootused ja oskab nendele ka reageerida. Seda saabki teha vaid regulaarselt inimestega rääkides. Meie näeme oma organisatsioonis täna selgelt, et selleks, et inimestel oleks hea töötada, soovivad nad esmajärgus toetust ja partnerlust oma juhilt, eesmärkide selgust ja tagasisidestamise võimalust. Alles seejärel tulevad paljud muud, sh ka füüsilised tegurid. Heaolu tunnetamine on ka väga individuaalne. Kaugtöö või 4-päevane töönädal võib olla üks võimalus, mis ühe faktorina töötaja heaolus rolli mängib, kuid see on juba mitmete asjade loomulik käik, mis tuleneb ikkagi soovist olla väärtustatud ja märgatud ning teha mõtestatud tööd.
Riigiti erinev
Viisid ja lähenemised, kuidas heaolule tähelepanu pööratakse, sõltuvad ka kultuurilistest erisustest. Osalesime hiljuti rahvusvahelise TOP Employer Institute´i programmis ja pälvisime ka TOP Employer sertifikaadi. Seal osaledes nägime, et heaolupraktikad võivad olla organisatsiooniti ja riigiti päris erinevad. Maades, kus on kitsas seadusandlus, on ettevõtetel lihtsam juurde pakkuda hüvesid. Eesti riiklik ravikindlustus ning pikk ja paindlik vanemapuhkus seavad tööandjatele teistsugused ootused kui näiteks mõnes Lõuna-Euroopa riigis või USAs. Seega sõltub heaolu võimaldamine suuresti just sotsiaalsetest garantiidest ja elementidest.
Samas on rahvusvaheliste kogemuslugude pealt näha, et aina enam tähtsustatakse märkamist, vaimse tervise hoidmist. Näiteks Kanada IT ja ärikonsultatsioonide ettevõte CGI on ellu kutsunud vaimse tervise tšempionid (Mental Health Champions). See on grupp töötajaid, kes pärast väljaõpet oskavad ära tunda esimesi märke, kui mõnel kolleegil on vaimse tervise mure, kuulata ja juhatada töötajaid professionaalse abini ning tõsta teadlikkust vaimse tervise heaolust. Teine tuntud rahvusvaheline ettevõte aga jätab reede pärastlõunad kohtumistest vabaks, et inimesed saaksid selle aja pühendada millegi uue õppimisele ja enese arendamisele.
Seega ajal, mil aasta- ja arenguvestlused on algamas või juba täies hoos, tasub mõelda, kas me tegelikult ka teame, mida meie tööpere ootab selleks, et neil oleks hea olla ja oma tööd hästi teha. Samuti analüüsida, kas ja millal seda üldse küsiti? Märkamine ja kuulamine on tegelikult lihtsaimad ja tõhusaimad tegevused, mida juht saab teha. Nii jääb huupi kingitud hobuseid vähemaks ja reaalsus suudab ootustega paremini kaasas käia.
Kaija Teemägi, Elisa personalivaldkonna juht
