2016 oli robotabiliste aasta: Elisa Raamatu Iselugeja ja aasta populaarsemad raamatud
2016 tõi endaga kaasa palju uuendusi tehnoloogiamaastikul. Teiste seas tutvustasid Tesla ja Google isesõitvaid autosid, Amazon sai palju tähelepanu kaupu koju toimetavate droonidega ning asjade internet on muutmas kodusid aina enam virtuaalselt koostööaltiks. Mida uut aga annab välja mõelda raamatute maastikul? Esimestest Mesopotaamia-aegsetest ülestäheldustest on küll edasi jõutud, ent ühtviisi sarnasel kujul on need olemas olnud aastakümneid ning lugemise valdkond on pärast audio- ja e-raamatute võidukäiku küllaltki sama rada kõndinud. On seal siis veel midagi uut välja mõelda?
2016 muutis Eestis seda, kuidas me raamatuid „lugeda“ saame. Elisa Raamat tuli oktoobris koostöös Eesti Keele Instituudiga välja uudse lahendusega, mis lubab e-raamatuid lisaks lugemisele ka kuulata. Siinkohal ei ole tegemist audioraamatutega, mida loevad sisse kuulsad näitlejad või raamatute autorid, sest antud lahenduse puhul loeb teose sisse kõnesüntesaator ehk robot. Seeläbi on kirjandushuvilistel võimalik valida üle 2000 digitaalse raamatu seast, mida sünteeslugemismootor ette lugeda suudab. Võrdluseks on eestikeelseid audioraamatuid on kätte saada vaid paarisaja ringis. Elisa ja Eesti Keele Instituudi soov oli tuua eestikeelsed raamatud lugejale lähemale ning anda võimalus „lugemiseks“ ka neile, kes seda traditsioonilisel kujul teha ei saanud või jõudnud.
Elisa uute teenuste juhi Kertu Kriiski sõnul on Elisa Raamatu kliendid teenust juba üle kahe kuu kasutanud ning hiljuti läbi viidud kliendiküsitlusest selgus, et üle poolte neist peab Iselugejat oluliseks lisaväärtuseks teenusele ning lausa kolmandik kasutab teksti ettelugemise võimalust igapäevaselt. „Funktsionaalsust arendades leidsime, et Iselugeja pakub mugavat võimalust digitaalse raamatu „lugemise“ jätkamiseks olukorras, mis traditsioonilise lugemise jaoks ei sobiks. Uuringust selgus, et kasutajad on Iselugeja väärtuse leidnud just selliste tegevuste juures, mis muidu lihtsalt ootamisele või ajaviitmisele kulusid. Enim kasutati Iselugejat autosõidul, ühistranspordiga liigeldes, jalutades ning hetkedel, kus silmad olid tavapäraseks lugemiseks liiga väsinud. Iselugejal lasti endale raamatuid ette lugeda ka söögi- või majapidamistöid tehes ning üks nutikas pedagoog sõnas, et käsitöötunni ajal saab ta teenust lastele kuulata anda, nii võidavad kõik: lapsed omandavad huvitavat sisu ning aeg lendab kiiremini ka õpetajal,“ sõnas Kertu.
Kriisk toonitab, et roboti poolt ette loetud teksti ei saa siiski võrrelda näitleja poolt sisse loetud raamatutega. „ Iselugeja ei ole sama mis, audioraamat. Küll aga tuleb tunnistada, et mõni teenuse testija ajas meie Iselugeja siiski inimhäälega segamini, andes meile nõu raamatute sisselugejatel veidi ilmekamalt jutustada. Võtame seda pigem komplimendina, sest Iselugeja on ja jääb ka tulevikus siiski keelesüntesaatoriks, ehk siis lihtsamalt öeldes robotiks. Sellegipoolest on lähiajal plaanis ka temale uusi trikke õpetada ning meile juba teadaolevad hääldusvead kõrvaldada,“ täpsustas Kertu.
Teenus on osutunud eriti populaarseks ka just eakamate raamatusõprade seas, sest seda on lihtne kasutada ning tänu Iselugejale saab kuulata ka selliseid raamatuid, mida pole audioraamatu kujul avaldatud. Hetkel on Elisa Raamatu virtuaalsest raamaturiiulist võimalik leida üle 2000 teose ning uusi raamatuid tuleb aina juurde. Uuringust selgus, et ligi 20% inimestest, kes Iselugejat proovisid, eelistavad nüüd raamatule lugemisele neid kuulata. Tänu mugavale kasutamiskogemusele ja laiale kirjandusteoste valikule tunnustati Elisa Raamatut „Eesti parim mobiilirakendus 2016“ Rahva Lemmiku tiitliga ning Iselugeja esitati ka Aasta Keeletegu 2016 konkursile.
2016 vaieldamatu hittraamat oli Stig Rästa „Minu Kennedy“, mis viis lugejad koos Stigiga palverännakule ja aitas heita pilgu muusiku pealtnäha glamuurse elu telgitagustesse. Teisele kohale jäi Paula Hawkinsi kaasahaarav põnevik „Tüdruk rongis“ ning kolmandaks rahva lemmikuks oli Mihkel Raua raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda.“ Edetabelis ei võimutse sugugi vaid kodumaiste kirjanike teosed ning teiste seast võib sealt leida ka selliseid nimesid nagu viimaste aastate populaarkirjanduse patroon E.L.James.
Vaata järgi, milliseid raamatud olid kõige populaarsemad ja leia endale mõnusat lugemist talveõhtuteks.
Elisa Raamatu 2016 TOP 20:
- „Minu Kennedy“ Stig Rästa
- „Tüdruk rongis“ Paula Hawkins
- „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ Mihkel Raud
- „Ma armastasin terroristi“ Anna Sundberg, Jesper Huor
- „Sai mis tahtis“ Louise O’Neill
- „Igaviku äärel“ J. A. Redmerski
- „Kuidas seksist rõõmu tunda“ Tõnn Sarv
- „Viiskümmend tumedamat varjundit. Triloogia 2. osa“ E. L. James
- „Leidlaps lumetormist“ Michel Bussi
- „Viiskümmend halli varjundit“ E. L. James
- „Päikesemärkide horoskoop“ Taimi Uuesoo
- „Alasti“ Sylvia Day
- „Litsid II raamat. Naiste sõda“ Mart Sander
- „Kaka ja kevad“ Andrus Kivirähk
- „Politseiniku tütar“ Katrin Pauts
- „Musta pori näkku“ Mihkel Raud
- „Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta“ Giulia Enders
- „Anekdoodid ja toostid“ Gerda Kroom (koostaja)
- „Vilja teine elu“ Kalle Muuli, Tiit Pruuli
- „Ei jäta elamata“ Vahur Kersna
Elisa Raamat on rakendus Android ja iOS nutiseadmetele, mis võimaldab ühe kuutasu eest lugeda üle 2000 e-raamatu. Teoseid lisandub iganädalaselt ning teenus on kasutamiseks nii Elisa, Tele2 kui ka Telia klientidele.
