Eestlased pidid mullu rinda pistma üle 9 miljoni küberohuga

Möödunud aasta jooksul kaitses Elisa Netivalvuri teenus eestlaseid enam kui 9 miljoni ohu eest ning teenuse statistika põhjal kasvas küberohtude hulk järsult aasta teises pooles. Olukord küberruumis püsib pingelisena tänaseni. Kõige sagedasemalt kehastasid endas mullu internetikasutajate jaoks ohtu pahavara, õngitsusskeemid, botivõrgud ja krüptovaluutasid kaevandavad pahavaralahendused.

Võrreldes eelnenud aastaga kasvas mullu järsult nii ohtude koguhulk, kui ka ohtude hulk kuus ühe kasutaja kohta. Kui 2022. aastal pidi Netivalvur ühe kasutaja puhul kuus keskmiselt appi tõttama 27 korral, siis 2023. aastal küündis näitaja juba ligi 77 sekkumiseni kuus. Möödunud aastal esines ühe kasutaja kohta kõige rohkem ohte augustis, kõige vähem aga jaanuaris. 

“Möödunud aasta läbivaks märksõnaks ongi küberruumi ohutaseme tõusmine. Kurjategijad on kahju tegemiseks leidmas järjest loovamaid viise ning ohvriteks langevad nii eraisikud kui ka ettevõtted,” ütles Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu. “Hüpe statistikas ei tulene ka vaid tõsiasjast, et tõusnud on teadlikkus ja võimekus ründeid ära tunda – andmetest on selgelt näha, et tuvastatud küberrünnakute hulk ühe kasutaja kohta on viimase aastaga kasvanud 5 korda ja viimase kahe aastaga lausa 10 korda.“ 

Kahju tegemiseks rakendasid kurjategijad eelmisel aastal erinevad lähenemisi, kuid mõningateks kõige kavalamateks ning levinumateks lähenemisteks olid näiteks sotsiaalmeediat jäljendavad lehed, pealtnäha meelelahutusteenuseid pakkunud veebilehed, võltsitud e-poed ja sotsiaalmeediakanalite kaudu levitatav pahavara. Olulisteks ohtudeks olid ka erinevad libaloosid, pakipettused ja petukõned.

Näiteks levis mullu skeem, kus läbi sotsiaalmeedia, sõnumi või e-kirja jõudis Instagrami kasutajateni sõnum, et nad peavad oma konto uuesti kinnitama, et seda kinni ei pandaks. Sisestades aga võltsitud Instagrami lehel oma andmed, jagati sisselogimisinfot kohe lehe üles seadnud kurjategijatega. Sarnased skeemid levisid ka Facebookis ja teistel sotsiaalmeediaplatvormidel.

Selle kõrval üritati raha välja petta ka liba-e-poodidega, mis jäljendasid üldtuntud kaubamärke. Kui kliendid lehelt midagi tellida üritasid, jagati kurjategijatega nii nende sisselogimisinfot, kui ka hullematel juhtudel krediitkaardiandmeid. Niisamuti üritati inimestelt raha ja andmeid välja petta paki saabumisest teavitavate libasõnumitega, petukõnedega ning tuntud ettevõtete nimede alt läbi viidud libaloosimistega.

“Mitmed neist lähenemistest on juba ammu tuttavad, kuid mitmed ka uued. Seejuures on vanad-tuntud skeemid iga päevaga veidi raskemini äratuntavaks muutumas ning näiteks võib täna mõnel juhul juba olla üsna keeruline mõista, kas mõne veebilehe näol on tegu millegi reaalsega, või on kasutaja sattunud pettuse radadele,” lisas Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli. “Seetõttu on järjest olulisemaks muutumas valvas püsimine, nii enda kui oma lähedaste harimine ja pädevate kaitselahenduste kasutusele võtmine.”

Kuigi parimaks viisiks end kaitsta on potentsiaalselt ohtlikke lehtede ning teenuste kasutamise vältimine, ei pruugi sellest alati piisata. Seetõttu soovitab Polli alati paigaldada nutiseadmetesse ja arvutisse viirusetõrjeprogrammi, võtta nii eraisikuna kui ka ettevõtjana kasutusele internetikasutust monitooriva turvateenuse nagu Netivalvur ning tagada, et kõikidesse seadmetesse on alati paigaldatud viimased turvauuendused ja et kontod on kaitstud kahetasemelise autentimisega.