Isegi kõige lihtsama drooniga lennates tuleb reeglina lennuametit teavitada

Kui plaanid endale või nooremale pereliikmele drooni soetada ja sellega taevalaotusesse tõusta, tuleb end varem või hiljem kurssi viia vastava seadusandlusega. Kontrollitud õhuruumis lendamisel vajad alati drooni lennutamiseks lennuameti luba, kontrollimata õhuruumis võid aga seadet teatud kõrguseni ka loata lennutada. Elisa võtab kokku peamise, mida pead teadma kui soovid lennutada mehitamata õhusõidukit.

Elisa Drone Racing Liiga peakorraldaja ja droonide huviline Rando Mere selgitab, kuidas seadusekuulekalt droonidega lennata.

Kõikidele mehitamata õhusõidukitele ehk droonidele kehtivad Eestis lennundusseaduse mõistes samad reeglid, sõltumata sellest, kas lendad väikese võistlusdrooni või suure DJI Mavicuga. Ainsaks erinevuseks on lendamise asukoht.

Enamik Eestist on kontrollimata õhuruum, aga suuremate linnade ümber on kontrollitud õhuruum. Kontrollimata õhuruumis pole vaja lennuametit lennutegevusest teavitada juhul, kui ei tõusta kõrgemale kui 150 meetrit. Kui lend toimub kontrollitud õhuruumis on asjalood teised.

Kontrollitud õhuruumis lendamiseks on enamasti vaja ühekordset lennuluba, mis annab õiguse esitada oma lende lennuametile kooskõlastamiseks. Lennuloa tegemine on äärmiselt lihtne ja seda saab teha otse lennuameti kodulehel aadressil www.ecaa.ee. Ühekordne lennuluba kehtib terve aasta ja selle taotlemisel tuleb tasuda iga aasta riigilõiv summas 45 eurot. Ühtlasi identifitseeritakse sellega piloot ja tänu sellele on lennuametil  võimalik saata kõikidele pilootidele olulist lennuohutust puudutavat informatsiooni.

Kontrollitud õhuruum asub Tallinna, Pärnu ja Tartu linna ning Ämari lennubaasi ümber ning täpsemalt saab sellega tutvuda lennuameti kodulehel. Kontrollitud õhuruumis on vaja kooskõlastada kõik lennud sõltumata lendamise kõrgusest ja kooskõlastamine võib võtta omajagu aega. Seega tasub lende ette planeerida ja lennuametile võimalikult vara kooskõlastus esitada.

Lennu kooskõlastuse peamine eesmärk on lennujuhi informeerimine mehitamata õhusõiduki asukohast, ajast ja kõrgusest. See on tasuta ja kuni 150 meetri kõrguste lendude puhul on kooskõlastuse menetlemise aeg kolm tööpäeva ning kõrgemate lendude puhul kuni seitse tööpäeva.

Pärnu ja Tartu kontrollitud õhuruumis on lendamine piiratud ajaliselt. See tähendab, et kui drooniga lendamine toimub nädalavahetusel ja kuni 150 meetri kõrgusel, siis pole luba ega kooskõlastust vaja. Kui lend toimub Tallinnas tsoonis 9, pole samuti kuni 60 meetri kõrgusel lendamiseks kooskõlastust vaja.

Mis on tsoon 9?

Tsoon 9 on eritsoon, kus on lubatud pilootidel tõusta 60 meetri kõrgusele ilma kooskõlastuseta. Seda eeldusel, et piloot on läbinud lennuameti infotunni, mis kestab orienteeruvalt ühe tunni ja kus tutvustatakse lennunduse infokeelt ehk NOTAM-it. Lennuameti infotunni läbimine on väga kasulik nii droonilennunduse kui üldise lennuohutuse mõistmiseks ja on tugevalt soovitatav kõikidele pilootidele.

Infotunni läbimine on tasuta ja nende toimumise ajad leiab aadressilt www.ecaa.ee. Infotunni läbimine on ajatu ehk kui oled selle korra käinud, seda uuendama ei pea, kuid eelduseks on lennuloa omamine.

Teatud juhtudel võib lisaks vaja minna eriluba

Oluline on ära märkida ka, et käesolev artikkel räägib lennuohutuse seisukohast lähtuvalt. Kaitseobjektide või riikliku tähtsusega objektide, riigipiiride ja muude objektide läheduses kehtivad pilootidele veel lisapiirangud.

Info, kellega lend veel täiendavalt kooskõlastada tuleb, antakse tavaliselt lennuameti poolt. Kahjuks ei ole täna olemas ühtset andmebaasi, kust leida, mis objektil kellega tegevus kooskõlastada vaja on, aga näiteks riigipiiril on selleks politsei- ja piirivalveamet, kaitseväe objektide puhul Kaitsevägi jne. Lisaks võivad lendamiseks piiranguid seada rahvaürituste korraldajad, sellistel puhkudel on kõige õigem pöörduda otse organisaatorite poole, et oma tegevuseks kooskõlastus saada.

Oman luba ja kooskõlastasin lennu, mis nüüd?

Kui lennuluba olemas ja lend on kooskõlastatud, tuleb vahetult enne lendu teavitada lennujuhtimistorni. Helistades tuleb lennujuhti teavitada mehitamata lennust ja öelda oma nimi. Lennujuht otsib loa üles ja sõltuvalt liiklusest annab märku, et võid alustada ja palub lennu lõppedes teda sellest uuesti teavitada. Numbri, kuhu helistada saab pärast lennu kooskõlastust.

Kui see protsess tundub liiga keeruline, siis palun arvesta, et sinu antud info põhjal hoiatatakse ning juhitakse sinu tegevusest eemale mehitatud õhusõidukeid. Ka neid, milles võib olla sinu abikaasa, laps või sõber. Ehk tegu ei ole mingi suvalise paberimäärimisega, vaid piloote päriselt hoiatatakse, et selles sektoris lennutatakse mehitamata õhusõidukeid.

Ehkki protsess võib tunduda esmapilgul kohmakas ja sul võib tekkida küsimus "kas mingit äppi ei ole", on tegu täna paika pandud protsessiga, mille täitmine on lennuohutuse seisukohalt kriitiline ning paljudes maailma riikides on droonide lennutamine, kas veelgi keerulisem või täiesti välistatud. Eesti tingimustes on tegelikult kümneaastasel keerulisem jalgratta juhtimisluba saada, kui oma droonilende kooskõlastada. Palun käitu mõistlikult ning lisaks lennuohutusele austa ka inimeste privaatsust.

Lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu ütleb, et kooskõlastus on oluline, sest annab Lennuametile ja lennuliikluse korraldajale informatsiooni lendude kohta, mis edastatakse omakorda pilootidele ja teistele samas piirkonnas õhuruumi kasutajatele.

„Loakohustust omav tegevus, mida viiakse läbi ilma loa olemasoluta on seaduse järgselt karistatav,“ hoiatab Toodu.

Möödunud aastal väljastas lennuamet 454 mehitamata õhusõidukite ühekordset luba ja kokku laekus neile 1841 mehitamata õhusõidukite kooskõlastustaotlus.

Kui soovid aga turvaliselt drooniga lennata ja teistega koos mõõtu võtta, siis saab seda teha Elisa Drone Racing Liigas. Võistluse järgmine etapp toimub 19. augustil Vigalas. Kui sul aga drooni pole, siis tasub osa võtta Elisa Facebooki drooniloosist kus jagatakse tasuta ära DJI Mavic Air drooni komplekti, mille väärtus on 1049€. Ilusat ja turvalist lendamist!