Tänane külalispostitus räägib sellest, kuidas kass Mäu-st, kes polnud kunagi õues käinud, sai tänu Elisa Lemmiklooma teenusele (ja ohtrale mjäugumisele) õuekass.

Meil on kass Mäu. Oma vägagi originaalse nime sai ta kohe, kui hakkasime Loo varjupaigast Männiku korterisse koju sõitma – ta kräunus terve tee, nagu kogu maailma valu oleks tema õlgadel. Autosõitu ta vihkab, kuid värsket õhku armastab. Nii ongi juhtunud, et Mäu on värske õhu otsinguil roninud Mustamäe neljanda korruse rõdupiirdeid mööda mitte lihtsalt naabri juurde, vaid koguni 3 korterit edasi, naaber-trepikoja rõdudele. Antud päeval oli päike sama aktiivne nagu praegu ja kuna käpakestel hakkas plekist aknalaudadel kuum, tuli tagasi alles päikeseloojangu ajal.

Teades, et kassidel on 9 elu, võttis ta ka suuremaid riske, et värske õhu kätte pääseda. Tihti kõõlus 4.-5.-korruse akende ja rõduäärte peal hoolimata sellest, et vanemad olid omaltpoolt teinud kõik, et ta ei pääseks välja. Mäu oli korterikass veidi enam, kui 3 aastat, kolmes erinevas üürikorteris. Nüüd elame teist aastat Pirital, pisikese hooviga eramajas. Mina olin alati naljatades elukaaslasele öelnud, et tal on liiga väike pea ja ta pole kunagi üksi väljas käinud. 50 m2 korteriga harjud ju ära, aga kui terve maailm valla päästa, ei tea kunagi, mis seal väikeses peas juhtuma hakkab.

Kui esimesel aastal püsis Mäu viisakalt toas, siis selle aasta kevadel, nähes teisi loomi akendest, muutus ta rahutuks ja hakkas oma rahulolematust ka väga valjult ja, olgem ausad, häirivalt väljendama. Ametikoha vahetusega seoses sattus minu kätte (nüüdseks asendamatu) teenus Elisa Lemmikloom. Sobitasime jalutusrihmast üle jäänud trakside külge seadme hoidja, lasime tal ühe päeva toas nendega kohaneda ja õhtul lasime ula peale. Kiirelt saime kinnitust, et Mäu väike pea teda ei takista ja olime korteris hoopis lõvi kasvatanud. See kiirus, millega vabaks lastud Mäu edasi-tagasi mööda hoovi jooksis, oli uskumatu. Lisaks on preili kõik naabri kassid paika pannud. Kui tahab, käib põõsas varitsemas, kui tahab, jälgib katuselt „vastaste“ liikumist ja teeb sõjaplaani.

Tänu Elisa Lemmikloomale saame ta murevabalt välja lasta – enamasti püsib ta oma valdustes (meie ja lähinaabrite krundid), kuid paar korda on tulnud meil mõni tänav kaugemale „eksinud“ Mäu koju tagasi tuua. Kui varasemalt lasime teda välja nii, et keegi pidi tal silma peal hoidma, siis nüüd jätame ta terveks päevaks õuemõnusid nautima. Kass on rahul ja meie ka! Tänu GPS-funktsioonile leiame Mäu kiiresti üles – varasemalt juhtus korduvalt, et otsisime hoovi läbi ja läksime juba tänavatki kontrollima, aga peale pikka paanikat ja otsimist tuli ta ikka oma hoovis unise näoga vaarikate vahelt välja. Enam seda muret pole! :)

Karl-Anders Tammes, Elisa kvaliteedispetsialist