Kutseline päästja päästab Elisa kliente muredest

Remo Surri on elukutseline päästja, käib 24-tunnistes vahetustes tööl ja sõidab Tõrva päästekomandoga välja, kui on väljakutse tulekahju kustutamiseks või mõneks muuks hädaolukorraks. Tehnikahuviline Remo on ka Elisa klienditeenindaja – sel ajal, kui vahetuste vahele jäävad vabad päevad, käib ta Elisa esindustes kliente abistamas.

Just nimelt erinevates esindustes, sest Remo on võtnud eesmärgiks töötada võimalikult paljudes Elisa klienditeenindustes üle Eesti. Kuna vahetuste vahele jääb kolm vaba päeva, siis saab kellegi asendamiseks sõita lühikeseks ajaks kasvõi Eesti teise otsa. See on saanud Remo omamoodi hobiks – ta proovib läbi käia kõik esindused või siis vähemalt nii palju, kui võimalik.

Kui Remo esialgu Elisasse kandideeris, siis tugevaks küljeks pidas ta enda tehnikahuvi, nõrgaks aga halba vene keele oskust. Proovivestlusele minnes selgus, et tegemist on Elisa jaoks sobiva kandidaadiga ja nii asuski Remo lisaks päästekomandole ka Elisas tööle klienditeenindajana Valgas, oma elukohas.

Koolitusel said kõik vajalikud programmid selgeks ning juba mõne päeva pärast sai uus töötaja iseseisvalt leti taga hakkama. Ka vene keel läks nädalatega paremaks, kuna Valgas on venekeelseid kliente palju ja nendega sai iga päev harjutada.

Aega jagab Remo päästekomando vahetuste ja Elisa klienditeeninduse vahel lihtsa graafikuga: 24 tundi päästjana valves kaheksast kaheksani, siis kolm päeva vaba, millest umbes 10 päeva kuus saab olla müügikonsultant Elisas. Sinna juurde jääb veel kümmekond päeva vaba aega pere jaoks.

„Ega need päevad loomulikult nädalavahetusele alati ei satu,“ räägib Remo, kuid lisab, et näiteks teisipäevase vaba päeva vastu pole tal midagi – siis saab neid asju ajada, mida puhkepäeval ei saa, kuna siis on paljud kohad kinni.

Inimeste aitamine – igal pool enam-vähem ühtemoodi

Kui nüüd mõelda, mis on ühist tulekahju kustutamisel ja PUK-koodiga hädas kliendi teenindamisel, siis päästjal-klienditeenindajal on siin välja tuua ka mitmeid sarnasusi.

Mõlemal juhul on vaja viisakat klienditeenindust, inimese suurest või väiksemast murest arusaamist, vajadusel ka lohutamist ja lahenduste leidmist. Mõistagi nõuab päästesündmustel osalemine palju energiat ja füüsilist tugevust, märgib Remo, kuid samas teenindamine jällegi osavust klientide abistamisel nii teenuste kui seadmetega. Seega vaimne ja füüsiline pool on kenasti tasakaalus.

Teinekord on kliendil vaja lihtsalt natuke juttu ajada – eks tuleb siis sedagi teha ja tema mured ära kuulata.

Kõige suuremad mured – katkine telefon ja kadunud vanaema

Kuna Valga on piisavalt väike koht, siis on teinekord klienditeenindaja ka kohaliku kogukonna ühendaja. Näiteks meenub Remole, kui tuli laps esindusse ja oli mures, et ta ei saa vanaema telefoniga kätte, äkki Elisa saab aidata. Veidi hiljem astus aga samasse esindusse vanaema, kes kurtis, et mobiil tahab PUK-koodi ja ta ei saa seda tööle.

Kuna tänapäeval on enamusel inimestel nutitelefonid, siis on ka probleemid seotud nende seadistamise, katkimineku või siis nendele nuputelefoni juurest üleminekuga.

„Näiteks tuli inimene salongi, vaatas neid nutitelefone letil ja küsis siis, et kas meil mustvalgeid telefone ka veel on,“ meenutab Remo. Mõeldi aga nuputelefone, millel on tänapäeval pea kõigil samuti värvilised ekraanid.

Vahest on klientidel kombeks küsida, mis see SIM kaardi lõikus sobivasse mõõtu maksma läheb või kui palju maksab pisem seadistamine. Remo vastus on lihtne: mitte midagi, piisab sõnast „aitäh”. See teeb muidugi paljudel meele taas rõõmsaks. Kliendi tänu annab aga energiat, mida päevas kulub päris palju.

Nagu tehnoloogiavõlur

„Mõnikord olen nagu võlur,“ meenutab Remo üht teist juhtumit. Kasutaja ei saanud oma telefoni käima. Remo hoidis sisselülitamise nupul näppu veidi kauem, mida paljud telefonid vajavad ning võluväel lülitus mobiil kohe tööle.

Palju küsitakse ka, kuidas on võimalik Soomes internetti saada – see pole enam ammu probleem, praeguseks on selleks igasugused soodsad lahendused olemas, mida saab esinduses pakkuda.

Ka nutikindlustus on lahendus, millest paljud pole varem kuulnud, kuid esindusse tullakse tihti oma katkise telefoniga ja küsitakse, mis nüüd teha ning kuidas seda õnnetust teinekord paremini ära hoida. Siis saabki klienditeenindaja soovitada nutikindlustust, mis aitab mobiiliomanikul sellised õnnetused suuremate kulutusteta üle elada.

Kõige igapäevasemad mured ongi seotud sellega, kas on telefon katki läinud, vaja teha (lapsele) uut liitumist, paketti vahetada, SIM-kaarte mõõtu lõigata. Uutel telefonidel lähevad SIM-kaardid aina väiksemaks, telefonid ise aga aina suuremaks.

Üks igapäevaseid töid on kontaktide kopeerimine uuele SIM-kaardile, samuti kardavad inimesed nõelaga oma uusi mobiile torkida.

„Neil uutel telefonidel käib SIM välja spetsiaalse nõelaga auku surudes,“ selgitab Remo, „inimesed aga ei julge oma seadmeid niimoodi ise torkida.“

Siis teeb klienditeenindaja selle protseduuri korra läbi ning klient näeb ära ja saab aru, et midagi hullu ei saa juhtuda.

Parimaks kingituseks osutus Elisa Raamat

„Tulid kord esindusse mees ja naine,“ alustab Remo veel ühe juhtumi meenutamist, „naine sai omale uue mobiili. Mees julgustas, et proovi ka seda Elisa Raamatut. Seadistasime ära, kuid mõne päeva pärast oli klient tagasi, et ei saa enam raamatuid lugeda. Selgus, et oli end teenusest välja loginud. Järgmine kord, kui klient esindusse astus, soovitas juba mullegi häid raamatuid, mida ta oli sealt lugenud ja oli väga rahul.“

15 minutit nutitelefonile üleminekuks

Üks levinud protseduur esinduses on ka uue nutitelefoni omaniku esimene pühendamine nutiseadmete maailma.

„Elementaarsed asjad teen selgeks 15-20 minutiga,“ selgitab Remo, mida ta sel puhul teeb. „Kõigepealt näitan muidugi helistamise ära – et kus on roheline nupp kõne alustamiseks ja kus punane kõne lõpetamiseks. Siis kontaktid – millise ikooni alt need avanevad ja kus asuvad erinevad äpid.“

Äppide maailma pole Remo sõnul mõtet kohe alguses põhjalikult sukelduda, sest see tuleb juba hiljem, kui kasutaja on oma uue nutiseadme põhiomadused selgeks saanud.

Nüüd ka Elisa Elamus

Elisas on viimasel ajal palju kiiresti muutunud. Lisandunud on uusi teenuseid ja tehnikapark laienenud lisaks telefonidele ka telerite ja konsoolideni. Juurdeõppimist ja koolitusi tuleb samuti pidevalt ette, sest Starmaniga ühinemise järel käivad nüüd esindustes ka teleteenuse kliendid oma asju ajamas. Tänaseks on saanud Starmanist Elisa ja uue nimega teenus Elisa Elamus on jõudnud paljude inimeste kodudesse. Kohanemine on Remo sõnul olnud päris huvitav nii endale kui klientidele: „Iga päevaga muutuvad kliendid aga üha teadlikumaks Elisa esindustes saadavatest uutest teenustest. Senisele mobiilsele poolele lisaks saab abi ka seoses TV teenustega ja inimesed teavad, et kõike saab küsida samast kohast meie esinduses.“

Rändur erinevate esinduste vahel

Kuna Remo saab päästja töö kõrvalt mitu päeva järjest Elisa klienditeeninduses töötada, siis on tema hobiks saanud asendajana mööda Eestit erinevates esindustes käia ja vaadata, kuidas seal töö käib. Praeguseks on ta käinud lisaks Valgale Tartus, Võrus, Pärnus, Narvas ja Tallinnas.

„Narva oli vene keele rääkimise osas huvitav kogemus. Kõik muu töö oli sama, aga keel teine,“ meenutab Remo. “Niimoodi aga saabki keele kõige kiiremini selgeks.”

Kui väiksemates esindustes lobisetakse pikemalt ja väike järjekord tekitab juba mõnel kliendil kerget nurinat, siis näiteks Tallinnas on Remo arvates inimesed juba harjunud ootama. Kristiines võivad mõnikord sabad olla päris pikad, aga oodatakse kannatlikult, sest suures linnas peabki alati rohkem ootama.