Nõuandeid, kuidas koolilapsele nutitelefoni valida ja seda targalt kasutada

Uus kooliaasta on peagi algamas ja seoses sellega tekkib taas küsimus - milline telefon on kooli minevale lapsele sobiv ja kuidas toetada lapse heaolu ning arengut nutitelefonis. Elisa telekomiteenuste juht annab nõu, mida sobiva telefoni valikul silmas pidada ning millest tuleks alustada.

Valik võiks lähtuda lapse vanusest ja kasutusvajadusest

Kindlasti ei vaja esimesse klassi minev laps erinevate telefonitootjate kõige hiljutisemaid tippmudeleid juba seetõttu, et telefon võib minna kaotsi või maha kukkuda. Seega tihtipeale on mõistlik valida taskukohasem variant ning esmalt lähtuda lapse vanusest.

„Mida vanemaks laps saab, seda rohkem funktsioone ja erinevaid lisasid ta telefonilt ootab ja vajab. Näiteks esimesse klassi minejale piisab meie klienditeeninduse tagasisidele tuginedes seadmest, millega lisaks telefonikõnedele saab käia internetis kas tunniplaani jälgimas, e-kooli ülesandeid vaatamas või mängida mõnda mängu,” ütles Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann.

“Samas juba põhikooli klassidesse minejad tahavad telefonides näiteks erinevaid sõnastikke-teatmikke kasutada, muusikat kuulata, fotosid teha ja ka erinevaid sotsiaalmeedia suhtluskanaleid kasutada, mis eeldab, et telefonil on pisut parem ja suurem ekraan ning võimekam raudvara. Gümnaasiumiõpilased soovivad aga oma telefonidest tihtipeale maksimumi, mida tehnikamaailmal pakkuda,“ selgitas Ploomann.

Seega sobib nn nõudlikema vajadustega ja vanemale koolieale hea multimeedia võimekusega nutitelefonid, näiteks Samsungi Galaxy A8, millel on terava pildi ja kvaliteetse värviedastusega OLED ekraan. Lisaks võib kaaluda Huawei P Smart telefoni, millel on samuti suurem ekraan ja hea töökindlus.

Ekraani suurus peab olema käepärane

Lapsele ei sobi kätte ja pole mugav kasutada hiiglaslike ekraanidega telefonid. Seega tasub telefoni valides mõelda seadme suuruse ja lapse kasutusmugavusele.

„Kui telefoni ekraani suurus hakkab minema juba üle 5,8 tolli, ei pruugi see enam väiksele lapsele kätte mahtuda. Hea valik nooremale koolieale võib suuruse poolest seega olla näiteks Sony Xperia XZ1 Compact, mille ekraan on 4,6-tolline,” lausus telekomiteenuste valdkonna juht. “Siiski tuleb taas arvesse võtta, et sobiv telefoni suurus sõltub palju lapse vanusest – nooremale koolieale väiksem ning gümnaasiumiõpilasele sobiv seade ei pruugi erineda enam täiskasvanute eelistustest.”

Selleks, et aru saada, mis suuruses telefon lapse jaoks kõige paremini sobib, võiks seda käia enne ostu telefonimüüja juures uudistamas. Sellisel juhul saab olla kindel, et ostetud telefon lapsele ka hästi kätte sobib ja meeldib.

Telefoniost võiks sündida vanema ja lapse kokkuleppel

Keegi ei soovi ilmselt lapsele telefoni soetades talle pettumust valmistada, aga ka mitte soetada hirmkallist, vajadustele mittevastavat seadet. Seega uut telefoni valides tasub eelnevalt läbi rääkida lapse endaga ning teha selgeks, millised on tema ootused ja millised pere võimalused või nägemus uuest telefonist.

„Kuigi paljud lapsed ilmselt võivad soovida endale maailma parimat ja kallimat telefoni, tuleks enne telefoniostu nii lapse soovid kui ka lapsevanema võimalused ja ootused läbi rääkida. Nii jõutakse argumenteeritud kompromissini ja kõige paremini vajadustele vastava telefonini,“ ütles Ploomann.

“Veelkord soovitan ka välja valitud telefon esinduses üle vaadata, katsuda ja testida. Vahel veebilehtedel surfates sobilikuna tunduv seade ei pruugi tegelikkuses sobida või meeldida,” lisas Ploomann.

Kasutusreegleid ei tohi unustada

Nagu paljud tänapäeva lapsevanemad, võivad ka lapsed piirideta nutitelefoni kasutades seadme poolt pakutavasse piltlikult öeldes ära uppuda – videoid, mida vaadata ning mänge, mida mängida pakutakse ju lõpmatult.

“Seega võiks esmakordse telefoniostu juurde kuuluda ka kasutustingimustes kokkuleppimine. Lapsega tuleks rääkida läbi vähemalt kõige põhilisemad küberhügieeni reeglid ning selle, kui palju ja milleks telefoni võib kasutada,” tõdes juht. “Nii tuleb ka selgitada näiteks, et telefonirakendusi tohib alla laadida vaid ametlikest äpipoodidest ja telefoni peab kaitsma kas PIN koodi või sõrmejäljelugejaga, et võõrad telefoni sisule ligi ei pääseks.”

„Kindlasti oleks mõistlik rääkida ka sellest, kuidas telefoni õues kasutada. Näiteks liikluses olles või teed ületades tuleks seade kindlasti taskusse panna ning telefonile soetada ka sobiv ümbris,“ ütles Mailiis Ploomann.

Vanematele, kes soovivad oma last liigse nutikasutuse eest kaitsta, soovitame proovimiseks kodumaist rakendust hoopy by Elisa. Hoopy näol on tegemist eesti keelse rakendusega, mille eesmärk ei ole ainult lapse ekraaniaja kontrollimine, vaid ka lapse harjutamine nutitelefoni kui kasulikku seadmesse.

Lapsevanemale on loodud eraldi rakendus, mis annab talle asukohast sõltumata, kontrolli lapse nutimaailmas veedetud aja üle. Lapsevanem näeb enda telefonist lapse enim kasutatud äppe ja nende kasutusaega ning saab soovi korral nende kasutustingimusi muuta. Lisaks on lapsevanemal võimalik kindlaks määrata uneaeg, mil laps peab puhkama, mitte telefoni kasutama.

Mida teha, kui lapse telefon kaob?

Lastel juhtub telefonidega õnnetusi rohkem kui täiskasvanutel ja tihti unustatakse või kaotatakse telefon hoopis ära. Tänapäeval on tarkvaratootjad sellega juba arvestanud ja iga telefon tuleb kaasa võimalusega see uuesti üles leida arvuti või teise nutiseadme abiga.

Android tarkvaral töötava telefoni leiab hõlpsalt ülesse läbi Google Find My Device lahenduse. „Google’i lahendus tuleb kaasa iga androidtelefoniga ja soovitav on see kohe aktiveerida, kui telefon on kasutusse võetud,“ nõustas Ploomann. Kui telefoni asukohateenus on aktiveeritud koos andmeside või Wi-Fi-ga, leiab telefoni hõlpsasti üles aadressilt www.android.com/find. Veebilehele tuleb siseneda telefonis kasutatava Google’i kontoga ja seejärel saab selle asukohta kaardilt näha. Veebilehelt saab telefoni ka helisema panna (isegi, kui on hääletul režiimil) ja lukustada, et keegi teine seda pahatahtlikult kasutada ei saaks.

Sarnane süsteem on sisse ehitatud ka Apple iPhone telefonidele. Telefonis tuleb eelnevalt aktiveerida sisse ehitatud programm Find iPhone ja seejärel saab kas veebis või iPadil kadunud telefoni üles leida või oma andmeid uudishimulike pilkude eest kaitsta, lukustades seadme.

Kaitse telefoni nutikindlustusega

Igaühel meist võib nutiseadmega juhtuda midagi etteaimamatut, aga seepärast ei pea kallist seadet hirmuga kasutama. Juba aastaid on lapsevanemad kasutanud meelerahu säilitamiseks Nutikindlustust, mis tuleb appi tahvelarvuti või nutitelefoni kukkumise, põrumise ja varguse korral, sõltumata sellest, kas õnnetus juhtub Eestis või välismaal. „Kliendid on Elisa kindlustuse lahendusega jätkuvalt väga rahul ja omades kindlustust on julgem soetada ka lastele veidi kallimaid ja tehniliselt võimekamaid seadmeid,“ ütles Ploomann.

Õnnetuse korral tuleb koheselt teavitada Elisat, kes hüvitab kahju ning vajadusel asendab või parandab toote. Paranduse ajaks annab Elisa kaitstud klientidele ka asendusseadme.

Elisa soovitatud nutitelefonid algklassilapsele

• Samsung Galaxy J3 – 126€
• Huawei P Smart – 183€

Soovitused põhikooli minejale

• Huawei P20 Lite – 299€
• Samsung Galaxy A8 – 308€
• Sony Xperia XZ1 Compact – 324€

Soovitused gümnasistile või tudengile

• Huawei P20 – 516€
• Samsung Galaxy S8 – 522€
• Samsung Galaxy S9 – 684€