Nutinõu: kuidas panna esimese telefoni saanud laps küberohte mõistma?

Koolitee alguses saavad paljud lapsed esmakordselt enda käsutusse isikliku nutitelefoni või muu seadme, mis aitavad küll kooliülesannete täitmise ja vanematega suhtlemisega, kuid mis avavad ka ukse küberohtudele. Elisa erakliendi üksuse juht Mailiis Ploomann rõhutab seetõttu, et vanemad peaks enne lapsele uue seadme üle andmist õppima kasutama seadmete pakutud kaitselahendusi ning tagama, et laps oleks võimalike ohtudega kursis.

“Digimaailmas peidab end hulk pahalasi ja halbade kavatsustega ettevõtteid, kelle sihtmärgiks ongi just nooremad kasutajad. Kui lisada nende kõrvale kõik üldisemad küberohud, millel pole vahet, kes nende ohvriks langeb, võivad juba esimesed iseseisvad avastused äppide ja veebilehtede maailmas halva ettevalmistuse korral üsnagi nukralt lõppeda,” rääkis ta.

Aastate jooksul on korduvalt näha olnud, et kooliteed alustavad lapsed langevad sarnaste pettuste ohvriks, mis kasutavad ära lapselikku naiivsust ja veel õppimata oskuseid küberruumis ohutult ringi käimiseks. “Kui võõrastega suhtlemise vältimine on midagi, mida õpetatakse lastele juba väga noorena, siis kübermaailmas ohutult talitamiseks tuleb selgeks õppida täiesti uus reeglistik,” lisas Ploomann.

Selleks, et vältida halbasid üllatusi ning teha esimesed iseseisvad avastused digimaailmas lapse jaoks nii turvaliseks kui võimalik, soovitab Ploomann keskenduda kolmele peamisele aspektile.

Tea, mis kübermaailmas tegelikult toimub

“Last on kübermaailmas toimuva eest raske kaitsta ja hoiatada, kui endal seal tegelikult toimuvast pilti ees pole. Seetõttu tasuks esimese asjana alusta enda kurssi viimisest, et mõista, millised on viimase aja trendid ning teada, mis on noorte seas menukad äpid-veebilehed ja kas need on ka tegelikult ohutud,” selgitas Ploomann.

Otseste ohtude tundma õppimise kõrval soovitab ta tutvuda teiste äpardustega, mida esmakordsetel nutiseadmete kasutajatel tihti ette tuleb. Kõige sagedasemate murekohtadena toob ta välja kogemata äppides raha kulutamise, tasuliste tellimusteenustega liitumise ning liigse info avaldamise erinevatel platvormidel.

Kõige mõistlikumad kanalid päriselt hetkel küberruumis toimuvaga tutvumiseks on Ploomanni sõnul näiteks RIA ülevaated , Euroopa Liidu poolt avaldatavad ülevaated , Elisa enda poolt regulaarselt avaldatav statistika ning ka suuremate veebiväljaannete tehnoloogiasektsioonide poolt avaldatavad uudised.

Räägi oma lapsega ohtudest avatult

Ise piisavalt pädeva info omamise kõrval on Ploomanni sõnul järgmiseks sammuks lapsega ohtudest rääkimine, kuid seda tasemel ja näidetega, millest alles veebiruumiga tutvust tegev inimene päriselt aru saab. Niisamuti tasuks erinevad ohud teemaks võtta vastavalt sellele, millal need aktuaalseks muutuvad – näiteks võib sotsiaalmeedias varitsevate ohtude käsitlemisega oodata, kuniks lapsel kunagi päriselt neid kanaleid kasutada lubatakse.

“7-aastasele lapsele pole mõtet lugeda ette sõnu nagu krüpto-lunavara, õngitsusrünnakud või pahavara, kuna tal on väga raske seda kuidagi konteksti panna. Seetõttu tasuks pigem üritada asju selgitada lihtsamalt ja võimalusel mitte langeda liiga kiirelt väga detaili – kui laps saab aru, et tundmatusse kohta vajutades võib ta telefon töötamise lõpetada, siis on see juba paras võit,” rääkis ta.

Otseste küberohtude kõrval tasuks Ploomanni sõnul parajalt puudutada ka rahateemat. “Paljud lastele suunatud mängud pakuvad mikromakseid ning kui noor telefonikasutaja ei mõista, et suurele rohelisele nupule vajutades tuleb see raha tema vanemate rahakotist, võib järgmisel kuul arvet vaadates ees oodata halb üllatus. Raha täpse väärtuse mõistmine võib küll lapsele keeruline olla, kuid kindlasti tasuks üritada sellest rääkida,” sõnas ta.

Õpi, kuidas vanemliku kontrolli süsteemid töötavad

Teadlikkuse tõstmise kõrval soovitab Ploomann vanematel kindlasti kasutusele võtta ka täiendavad kaitsemeetmed, mis aitavad potentsiaalset kahju kontrolli all hoida või sootuks ennetada. Kõige olulisemate vahenditena toob ta välja näiteks vanemliku kontrolli funktsiooni aktiveerimise, lapse telefoninumbriga ostude tegemise keelamise ning ka viirusetõrje või Elisa Netivalvuri teenuse aktiveerimise.

“Nii Android kui ka iOS pakuvad vanemlike kontrolli funktsioone, mis lubavad vanemal täpselt näha, mida telefoniga tehakse ning mis pakuvad ka võimalust kõik äppide allalaadimised heaks kiita või tagasi lükata. Kasulikeks funktsioonideks on ka ekraaniaja piiramine ning kindlate veebilehtede või äppide blokeerimine,” rääkis ta.

Vanemliku kontrolli kõrval võib teise kaitsemüürina kasuks tulla viirusetõrje või muu teenus, mis piirab ohtlikele linkidele vajutades nende potentsiaalset mõju. Näiteks suutis Elisa Netivalvuri teenus juulis kasutajaid ohtude eest hoiatada enam kui 90 000 korda ning Ploomanni sõnul võib kindel olla, et märkimisväärne hulk hoiatusi kuvati ka noorematele telefonikasutajatele.

„Mõistagi tasub alati kaaluda, kas esimesele kooliaastale peab kohe telefoniga vastu minema, või on mõistlik see jätta ootama jõuluaega või esimese kooliaasta lõppu,“ lisas Ploomann. „Kui telefoni jaoks tundub veel vara, võib heaks alternatiiviks olla nutikas Põnniradari käekell, mille abil saab vanematega suhelda, mis annab vanemale lapse asukohast alalise ülevaate ning mille saab telefoniga sarnaselt koolitundide ajaks vaigistada, kuid mis ei too endaga samas kaasa telefoniga samaväärseid küberohte.“