Põhisisu algus

Seletame lahti: kuidas sünnivad 4G võrgu kiirusrekordid 5G koidikul?

12.03.2018

Hiljuti tegi Postimehe tehnoloogiaajakirjanik mobiilse interneti kiirustesti ja avastas, et kõige kiirem võrk Eestis on Elisal Lauluväljaku ümbruses. Miks ja kuidas see nii kiire on? Elisa raadiovõrkude ja taristu valdkonna juht Kristo Kork avab tänapäeva mobiilvõrgu võimekuste tagamaid ja selgitab palju räägitud 5G tehnoloogia tulevikutrende.

Mobiilvõrkude üheks olulisemaks komponendiks on kindlasti sagedusressurss, mis on justkui kütuseks kogu mobiilvõrgu mehhanismis. Sagedused liigituvad oma olemuselt madalateks nagu 800 ja 900 MHz ning kõrgemateks nagu 1800, 2100 ja 2600 MHz. Neid omavahel kokku kombineerides ongi võimalik pakkuda erinevates piirkondades kiirusi, mis tiheasustuses võivad ulatuda juba praegu üle 600 Mbit/s ning tulevikus 1 Gbit/s-ni ja enamgi veel. Madalate sagedustega on hea tagada ühtlane levikatvus üle kogu maa ning kõrgemaid sagedusi kasutatakse täiendava mahu tagamiseks kohtades, kus rahvastikutihedus on suurim. See ka põhjuseks, miks suuremates linnades ja asulates on võrgumahud kordades kõrgemad kui näiteks maapiirkondades.

Postimehe tehnoloogiaajakirjaniku poolt tehtud testi tulemusena saavutati Elisa võrgus Lauluväljakul kiiruseks 631 Mbit/s, mis tähistab ka ühtlasi kommertsvõrgus suurimat saavutatud kiirust üle Eesti (Elisa testlaboris ulatuvad kiirused juba praegu 900 Mbit/s-ni). Tallinna Lauluväljakul oleme Elisa võrgus kombineerinud kokku 3 erinevat sageduskihti ning kasutanud uusimat võimalikku antennilahendust 4x4 MIMO, mis võimaldab tavapärase kahe antenni asemel edastada andmeid nelja antenni kaudu. Selline lahendus on uudne olemasoleva 4G tehnoloogia puhul, kuid vaadates tulevikku, siis just sarnaseid lahendusi hakatakse kasutama üha rohkem ja rohkem nii 4G-s tulevikus kui ka 5G tehnoloogia puhul, et võimaldada suuremaid mahtusid ning aina kasvavaid kiirusevajadusi mobiilvõrgus.

Maapiirkondades on võrgu ülesehitus aga veidi teistsugune. Kõiki kõrgemaid sagedusi ei ole mõtet hõreda asustusega piirkondadesse lisada, sest nende leviala on kahjuks tunduvalt väiksem. Seda eriti kui tugijaam asub kliendist kaugemal ning kõrgemad sagedused lihtsalt ei võimalda nii suurt leviala. See teeb ka tihti hõredalt asustatud piirkondades suurimate kiiruste pakkumise keerulisemaks kui tiheasustusega linnapiirkondades. Sellistel juhtudel võetakse kasutusele aga muid nutikaid lahedusi, et ka hõredama asustusega maapiirkonnas suuremaid kiiruseid pakkuda. Just selliste lahenduste välja töötamisega tegeleb Elisas kogu raadiovõrkude meeskond igapäevaselt, et parim kliendikogemus jõuaks kõikide meie klientideni.

Mahtude tagamine suurüritustel

Teadupärast korraldatakse Tallinna lauluväljakul tihti üritusi, mille raames võivad kümned tuhanded inimesed kohale tulla. Etteplaneeritud ja teadaolevate suurürituste puhul vaatame Elisas alati üle võrguressursid antud piirkonnas ning vajadusel lisame täiendavad sageduskihid piirkonda teenindavatele tugijaamadele.

Kohtadesse, kus suurüritusi toimub regulaarselt, oleme töötanud välja juba ennetavalt lahendused, mis aitavad pakkuda parimat kasutuskogemust ja suuri kiirusi igal ajal.

Kui aga on vajadus lisada võrguressursi ajutiselt või täiendavalt olemasolevale lahendusele, siis Elisal on olemas ka nn liikuvad tugijaamad, mida kasutame just juhtudel, kui toimub rahvakogunemine piirkonnas, kus tavaliselt on võrgukasutus madal, kuid ajutiselt on vajadus täiendava ressursi järele.

Tänu üha uuematele võrgu funktsionaalsustele on võimalik võrgu konfiguratsiooni muuta üsna kiiresti selliselt, et vajadusel pakkuda piirkonnas rohkem kõneressurssi või võtta käiku täiendavad sageduskihid suurema mobiilse interneti kiiruse tagamiseks. Päris automaatselt see kõik veel ei käi, kuid ei ole kaugel aeg, kus läbi automatiseerimise ja nn iseopereeruva võrgu suudab võrk analüüsida klientide kasutusvajadust ning teha vastavad muudatused juba automaatselt.

Selliseid kohti, kuhu ennetavalt on lisatud täiendavaid mahtusid, on Eestis palju. Näiteks Tartu ja Tallinna lauluväljakud, Vabaduseväljak Tallinnas, erinevad pargid, väiksemate linnade keskväljakud, mereäärsete linnade rannapromenaadid, messikeskused, kaubanduskeskused ja maapiirkondade populaarseimad laadaplatsid.

5G tulek pole ainult järjekordne „G“

5G võrgu tulekuga muutub kindlasti telekomimaailmas palju ning Elisa on juba viimased paar aastat arendanud olemasolevat 4G võrku selliselt, et 5G kasutuskogemust ja kiirusi saaksid kliendid kogeda juba lähitulevikus.

Just erinevate sageduskihtide kokku-kombineerimine saab olema võtmesõnaks 5G võrgu arhitektuuris ning saavutatud kiirused, mis ulatuvad juba praegu enam kui 800 Mbit/s, on selge märk sellest, kuhu maailm tulevikus on liikumas.

Kindlasti tasub meeles pidada, et 5G võrgu puhul ei ole mõtet rõhutada vaid järjekordse „G“ tulekut ning seeläbi kiiruste mitmekordistamist. Pigem saab 5G olema tehnoloogia, mis loob võimalusi tulevikus hakata mõtlema teenuste, vajaduste ja harjumuste muutmisele ning kõige uue katsetamisele, kuna praegusel ajahetkel ei tea me keegi veel väga täpselt, mis võiks olla see teenus, mis homsel päeval küsib meilt 5G võrgu võimekust ning mida soovime ka koheselt kasutama hakata.

Elisas oleme võtnud 5G puhul just sihi kliendivajaduste täitmisele ning ühiselt koos kliendiga parima lahenduse väljatöötamisele.

Esimesed teenused ja käegakatsutavad lahendused tuleviku mobiilvõrkude võimekuste ära kasutamisel on kindlasti seotud virtuaal- ja liitreaalsusega, kus juba praegu on tehtud väga palju erinevaid katsetusi ning senised tulemused on muljetavaldavad. Äsja lõppenud Pyeongchang-i taliolümpial oli võimalik külastajatel just läbi virtuaalreaalsuse kogeda nt bobikelgutamist olümpiarajal või suusahüppamist kõrgeimast hüppetornist. Need on alles esimesed vihjed sellest, kuhu suunas maailm on liikumas ning telkooperaatoritel on rõõm tuua see kõik meieni juba üsna pea.

Seotud märksõnad