Soovitused: kuidas vältida suviseid tehnilisi probleeme nutiseadme, maakodu digiboksi või internetiga välismaal?

Millised on levinumad tehnilised küsimused, mis inimestel suvel nutiseadmeid või internetiteenust kasutades ette tulevad? Elisa tehnilise toe tiimijuht Jaan-Kevad Vingissar analüüsib sagedasemaid küsimusi ning annab nõu, kuidas probleeme ennetada ja mida mure korral teha.

Jaan-Kevad Vingissari sõnul on traditsiooniliselt igasuvised peamised tehnilised mured seotud kas maakodus kasutusel oleva interneti, TV-teenuse ja -boksiga, nutiseadmete kahjustuste või välismaal kasutatava internetimahuga. Küll aga on see aasta erinev sellepoolest, et suvi algas paljude jaoks juba varem ehk suvekodudesse mindi juba koroonakriisi ajal. Mõnevõrra vähem tuleb ette ka reisidel ettetulevaid küsimusi, kuna välisriikides rännatakse harvemini.

1) Pikalt kasutuseta olnud teler või digiboks ei tööta

Tihti avastatakse suvepuhkuse alguses maakoju jõudes, et TV-teenus või digiboks tõrguvad. Üldjuhul ei ole tegu rikkega, vaid suvilas pikalt kasutuseta seisnud seadmed võivad vajada n-ö ülessoojenemise aega. TV-teenuseid uuendatakse pea iga kuu, mistõttu välja lülitatud seadmes ei ole uuendust veel toimunud. Nii võib seade ka ekslikult kuvada veateateid.

Komistuskoht võib peituda ka oma kohalt nihkunud kaablis. Kontrolli üle, et vajalikud kaablid ja juhtmed oleks korralikult dogiboksi või teleri külge ühendatud. Üle õhu TV-teenuse puhul võib teenust mõjutada ka ilmastikuolude tõttu paigast nihkunud antenn, mistõttu on signaal nõrgem. Võimalusel võid ka antenni ise liigutada, kui see asub kohas, kus seda turvaliselt ja ohutult teha saab. Aga alati on kindlam spetsialistilt abi küsida.

Soovitus: Varu kannatlikkust ja anna seadmele aega taas üle pika aja rahulikult käivituda. Kui telerile ei tule kohe pilti ette, oota kümmekond minutit. Vajadusel konsulteeri spetsialistiga ning selgita välja, kuidas toimida.

2) Interneti kvaliteet maamajas kõigub või on aeglane

Sageli pöördutakse küsimusega, et internetilevi on suvila ühes toas parem kui teises või kipub vahepeal kaduma. Siin võib olla põhjuseks valesse asupaika paigaldatud ruuter. Tihti paigaldatakse see maja keskele.

Soovitus : Parema levi jaoks katseta erinevaid ruuteri asupaiku. Aseta ruuter maja selle seina lähedale, mille suunas asub mobiilimast. Kui sa ei tea, kus suunas mast paikneb, katseta ruuterit erinevates tubades, võimalusel paiguta see akna äärde. Igas asukohas katseta internetikiirust. Seda saab teha, jälgides ruuteril levipulkade muutumist. Kui levipulgad ei muutu, tee kiirusetesti. Paiguta ruuter sinna, kus kiirus on kõige parem.

3) Reisil olles pole internetti või kulub andmesidemaht kiirelt ära

Suviti suurenevad ka välismaal interneti kasutamisega seotud küsimused ja klientide pöördumised. Tihti on mure selles, et ei teata, kuidas rändlust enda telefoni seadmetes sisse lülitada. Küsimusi võib tekitada ka teenusepaketi interneti maht välismaal, kuna ei olda teadlikud, mis mahus internetti paketi raames tarbida saab. Mõnikord vajavad inimesed abi ka kohaliku sideoperaatori võrgu seadistamisega, kuna mõnes riigis tuleb võrk valida käsitsi.

Interneti kvaliteet välismaal sõltub kohaliku sideoperaatorist ning kuigi Elisa valib koostööpartnereid hoolikalt, ei pruugi igas riigi interneti kvaliteet olla nii kõrge kui kodumaal. Kuigi eestimaalased on harjunud, et Eestis saab kiiret 4G internetti kasutada kasvõi rabamatkal, siis välismaal ei pruugi igas väiksemas asulas või piirkonnas internet hästi levida.

Soovitus : Kontrolli reisi eel üle enda paketi andmeside maht ja selgita välja, kui suur on välismaal tarbitud andmeside osakaal. Uuri, kas külastatav riik on sinu paketis sisalduvate riikide nimekirjas või tuleks juurde tellida eraldi vajaliku regiooni interneti päeva/nädala/kuupilet. Kui kohaliku sideoperaatori teenuse kvaliteet kõigub ja on vajadus kiirema interneti järele, vali kasutamiseks suured maanteeäärsed alad, kuna seal on võrguühendus parem kui väikestes asulates.

4) Nutiseade saab (vee)kahjustusi

Suvel sagenevad ka nutiseadmete kindlustusjuhtumid ja hooldustööde maht. Eelkõige võib näha seadme maha kukkumise ja veega seotud kahjustusi. Telefon võib viga saada näiteks mõne hobi harrastamise käigus või tihti just veega seotud tegevuse käigus. Sageli saab aga neid õnnetusi ettenägelikult ennetada.

Soovitus: Kukkumise puhul aitab telefoni ekraani kaitsta kaitseklaas, seevastu kaitsekile hoiab ära suuremad kriimustused. Kui suvel on plaanis tegeleda veehobidega, soeta endale veekindel kott ja hoia nutiseadet kanuumatkale, paadiga järvele minnes selle sees. Tihti ei pruugi telefon isegi vette kukkuda, vaid veekahjustus võib tekkida ka sellest, kui ootamatult sahmakas vett üle sõiduki ääre tuleb. Kui seade on kahjustatud, ära proovi seda ise parandada vaid konsulteeri spetsialistiga. Võimalusel tee nutikindlustus, mis kaitseb seadet erinevate õnnetuste puhul.

Elisa Eesti AS www.elisa.ee on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti püsiühenduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettevõte klientidele turvalisi võrgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 töötajaga suurettevõtte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettevõtteks Eestis. Elisa pakub kõikidele klientidele mobiilside, interneti püsiühenduse ja TV-teenuseid ning aitab ettevõtetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust võrgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettevõtte käive 2019. aastal oli 174,8 miljonit eurot.

Lisateave:

Marika Raiski

Elisa suhtekorralduse valdkonna juht