Tööturg muutuste tuules
Tööturg on viimaste aastate muutuste tuules pidanud silmitsi seisma mitmete väljakutsete ja trendidega. Võib kindel olla, et 2024. aastaring ei tule vähem proovilepanev kui senise aastad.
Koroonapandeemia, kestev sõda Ukrainas ja ebastabiilne olukord maailmas on vaid osa teemadest, mis on olnud viimastel aastatel juhtidel pidevalt kuklas tiksumas. Muutustest hoolimata on tööturg dünaamiline. Ettevõtete liidrid seisvad silmitsi väljakutsetega, mis nõuavad nii strateegilist mõtlemist kui ka omajagu loovust. 2023. aastat jäävad meenutama Skandinaavia riikidele kandadele astuv elukallidus, kehvenev majanduslik olukord, sellega kaasnenud koondamislained tööstussektoris aga ka iduettevõtluses, samuti üha suurenev paindliku töö roll. Osa neist saadab meid ka 2024. aastasse, küll veidi teistes värvides ja nüanssidega.
Püsiv surve tööturul
Tuleb tõdeda, et kodumaine tööturg on üsna hästi kohanenud üleilmse ebakindlusega. Eesti on viimasel kuuel kvartalil seisnud silmitsi majanduslangusega ning pea kõik organisatsioonid otsivad kärpekohti ja võimalusi säästlikumalt toime tulla. Selles valguses võib praegusele olukorrale ka kummarduse teha. Näeme, kuidas avalikus sektoris on mõni ministeerium „leidnud“ väikese sammuga miljoneid eurosid või suutnud hulga energiat kokku hoida. Kestlikkuse edulugusid kirjutatakse ka erasektoris.
Praeguse majanduse tervise taustal ei ole vähenenud surve tööturul ja ega alanenud ootused tööandjatele. Kui töötuse määr kasvas III kvartalis 7,3%ni, siis valdkonniti jääb tööjõupuudus ikkagi tugevalt domineerima, eeskätt IKT-sektoris. Leevenemist ei ole näha ka järgmisel aastal. Eesti Panga mõne aja taguses 2023. aasta tööturu ülevaates on välja toodud, et rahvusvahelises võrdluses on meil tööjõus osalemine endiselt väga aktiivne. See on suurem vaid kahes ELi riigis: Rootsis ja Hollandis. Nii seisavad tööandjad ka 2024. aastal silmitsi väljakutsetega, kuidas pakkuda atraktiivseid töötingimusi ja soodustada töötajate pikaajalist pühendumust. Heitlikel aegadel pööravad töötajad veelgi enam näoga organisatsiooni poole. Oodatakse stabiilsust.
Ettevõtte strateegiad korda
Keerulised ja muutlikud ajad ei saa aga nina vee peal hoidmise ja pideva „tulekahju kustutamise kõrval“ tähelepanuta jätta ettevõtte strateegiat. Strateegia ei ole kivisse raiutud trükimust, vaid dünaamiline ja ajas muutuv nägemus, mis aitab pikaajalisi eesmärke täita, liigselt kursilt kaldumata. Pideva katus-põleb-tundega töötades ei pea keegi kaua vastu, ammugi mitte siis, kui puudub selge visioon. Tulekahju kustutamise kõrval võib tekkida kiusatus strateegia kõrvale jätta, kuid see oleks viga.
Seega on aina olulisemaks kujunemas tõsiasi, et ettevõtted vajavad toimivaid strateegiaid, mida on võimalik ka päriselus rakendada. See vajab juhtkondade ja juhtide tugevat ja aktiivset tööd. Kindlasti ei tohiks järgmisel aastal jääda tähelepanuta strateegilised investeeringud digivõimekuse kasvatamisse ja töötajate arengusse, kuna need aitavad organisatsioonidel kriisist tugevamana väljuda. Järjepidev panustamine organisatsiooni võtmevarasse annab majanduse normaliseerudes edumaa nende ees, kes tõmbasid vahepeal püksikummi olulistes valdkondades tugevamalt koomale. Kel 2024. aasta strateegia üle vaatamata, või kel halvimal juhul see üldse puudub, on uue aasta valguses kindlasti oluliselt keerulisemas seisus.
Riigipiiriülese kaugtöö uued väljakutsed
Reisi- ja lennufirmade statistika peegeldab, et inimesed reisivad pandeemiajärgselt taas aktiivsemalt. 2024. aasta tõotab kasvu jätkumist ja tõenäoliselt suureneb ka sellega kaugtöö tegemine välismaalt. Meie ettevõtte statistika näitab, et nädala lõikes kasutab tööandja kontorit vaid 25% inimestest ehk töö tegemise aega ja kohta valitakse oma eelistuste järgi, sh töötatakse ka välismaalt. Kui kodumaa piires on paindliku töö praktikad hästi toimima saanud, tuleb keskenduda sellele, et ka välisriigis oleks kaugtöötamine turvaline. Seda nii suureneva küberohu kui ka konfliktitsoonides toimuva tõttu. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata sellele, kas ettevõtte suudab kindlustada, et ligipääsud organisatsiooni sisesüsteemidele on tagatud ka teistes riikides, ja piisavalt kaitstud pahalaste eest.
Pingelise globaalse olukorra tõttu on lisandunud mitmeid riike, kus on tungivalt soovituslik mitte viibida. See tendents kandub üle ka töökohtadele. Mõttetööd vajab, millised on riskiriigid, kuidas ja kas on sealt lubatud kaugtööd teha ning mil viisil garanteeritakse töötajate heaolu ja organisatsiooni töökindlus. See vajav pidevat monitoorimist.
Paindlikkuse üleüldises kasvutrendis ei saa rääkimata jätta 4-päevasest töönädalast, mis on täna osades ettevõtetes, sealhulgas Elisas, vähemal või rohkem määral kasutusel. See pole ainult hüve, vaid teadlik viis õppida tööd efektiivsemalt tegema. Prognoosin, et aasta pärast võime seda trendi heade eeskujude tuules kohata juba rohkemates organisatsioonides.
Seega on 2024. aasta tööturu märksõnadeks kujunemas kiire ümberlülitumine ja kohanemine ning paindlikkuse jätkuv kasv. Jättes strateegia vaeslapse rolli võib aga võidetud eduseisu kiiresti kaotada. Väljakutselised ajad vajavad tugevaid strateegiaid ja strateegiliselt mõtlevaid juhte.
