4 nõuannet kuidas küberkurjategijaid üle kavaldada!
Kas teadsid, et 95% küberturvalisuse kahjudest on saadud puhtalt inimlikust eksimusest? Näiteks panime nõrga parooli, ei teinud kahe-astmelist autentimist, viibisime avalikus WiFi võrgus või olime lihtsalt ettevaatamatud ja klikkisime tundmatule lingile.
Miks rünnatakse rohkem just „tavalisi“ inimesi?
Küberkurjategijate ja häkkerite eesmärgiks on imbuda võõrasse seadmesse (arvuti, telefon ja teised nutiseadmed) ja tekitada seal võimalikult palju kahju. Tavaliselt on selleks ikka rahaline kahju.
Võid ju siinkohal mõelda, et rohkem raha liigub ettevõtetes, miks nad üldse näevad vaeva minusugusega, kellel ei ole miljoneid eurosid pangakontol? Jah, on ka selliseid ambitsioonikaid häkkereid kuid… ettevõteteni jõudmine on tunduvalt keerulisem! Suurtes organisatsioonides on terve IT-osakond, kes töötab küberturvalisuse nimel, et kogu nende firma info oleks kindlalt kaitstud.
Niisiis on hoopis lihtsam neil minna välja kindlama peale võttes ette nõrgemad lülid – meie, tavalised igapäevased arvutikasutajad.
Aga ma ei kasuta sotsiaalmeediat, olen päästetud! Oi ei, nii see ei ole. 94% pahavarast on saadud just e-maili teel. Päris hirmutav, kas pole?
Mida saan mina juba täna teha, et küberturvalisuse lahingus ellu jääda?
1. Kahtlusta isegi sõpra!
Selleks, et sa valvsust kaotaksid, saadab küberkurjategija näiteks e-maili või teeb Facebooki postituse / chati, mis näib olevat pärit sinu usaldusväärselt sõbralt. Seal palutakse sul klikkida „põnevale“ lingile, mis tegelikult käivitab pahavara allalaadimise.
Pane tähele! Sellist tüüpi rünnakud on aina levinumad, sest inimesed kasutavad internetti just enam mobiiltelefonis. Kuidas see seotud on? Lihtne – mobiiltelefonide ekraan on väiksem ja sa pöörad vähem tähelepanu väikestele detailidele. Samuti on uuringud on näidanud, et mobiilis klikime 3x tõenäolisemalt millelegi halvale kui arvutis.
2. Küberturvalisuse reegel - ära usalda, kontrolli kohe!
Kui midagi tundub kahtlane võibki see olla kahtlane! Mõte, et minuga ei juhtu seda kunagi ja kes mind ikka tabada tahab, on väga ohtlik. Niisiis ära kliki kuhugi, mis on nö. tavapärasest teistsugune (imelik veebiaadress, miljonäridest kadunud omaksed, sinusse kõrvuni armunud USA sõdur, „vaata millise pildi ma sinust leidsin“ lingid ja muu ebatavaline). Kui keegi saadab sulle kahtlase lingi, küsi temalt enne lingile klikkimist, et ega ei ole tegemist juhuslikult spämmiga!?
Hea mõte on liituda ka mõne turvalisemat internetti pakkuva teenusega, mis hoiatab sind kohe, kui klikid kuhugi kahtlasemale kohale. Näiteks Elisal on sinu küberturvalisuse tõstmiseks lausa eraldi teenus - Elisa Netivalvur.
3. Kuulsuses peitubki õnn!
Jaak Joala laulis omal ajal, et kuulsusest õnne ei leia. Küberkurjategijatega võitlemisel see aga paika ei pea. Laadi rakendusi alla vaid pärast arvustuste lugemist! Mida rohkem positiivseid arvustusi, seda uhkem. Mida enam allalaadimisi, seda parem.
Ja seda tead sa ju niikuinii - laadi alla kuulsatest poodidest, mis on teada ja avalikud, nagu Amazon, Google ja Apple.
Jäta meelde! Kustuta rakendused, mida sa enam ei kasuta! Sa ei tee neile muidu äkki uuendusi ja siis on jälle üks mõnus auk su seadmes, kust kaudu pahalane sisse saab ronida!
4. Aga tahaks ju tasuta…
Jah, saame aru, et kiusatus on kasutada tasuta avalikke Wifi võrke. Saad ju lõputult kellegi teise kulul YouTube’is surfata või ajaviiteks filme vaadata.
Kuid pane siin tähele, et kui oled avalikus kohas ja lood ühenduse avaliku WiFi-võrguga, pole sinu andmed krüptitud. Seega ära logi avalikus võrgus sisse privaatsele kontole. Piirdu ainult nö. tavalehtedega – uudisteportaalid jms, kuhu sa ei pea ligipääsemiseks oma konto andmeid lisama. Nii on tunduvalt turvalisem!
Kas võtad ohjad enda kätte ja astud need lihtsad sammud oma küberturvalisuse tõstmiseks juba täna? Me usume küll sinusse!
Turvalist internetikasutust!
Sinu Elisa
Artikli kirjutas koostöös Elisa Netivalvuriga Brit Mesipuu, Milos Reklaam tegevjuht
