Küsimused ja vastused 5G võrgu ja teenuste osas:
Elisa sai 5G sageduslitsentside konkursilt esimese 5G sagedusloa (3500 MHz). Kommertsteenust hakkas Elisa era- ja äriklientidele pakkuma selle aasta 16. juunist.
Kokku on riigil esimesel 5G sageduste oksjonil käesoleva hetke seisuga plaanis välja anda kolm sagedusala. Elisa võitis esimese sagedusloa ja seni, kuni teisi pole väljastatud, pakub ainult Elisa 5G sagedustel toimivat uue generatsiooni võrku.
Uue võrgugeneratsiooni pakkumisel keskendub Elisa esimestel kuudel 5G kodu- ja kontoriinternetile. Pakume seda nii era- kui ka ärikliendile. Näeme, et 5G mahtudest ja kiirustest on kliendil enim kasu kodu- ja kontoriinterneti teenuse kasutamisel ning sellest ka 5G leviala rajamisel lähtume. Läbi selle toetame ka Elisa olemasoleva era- ja ärikliendi kasutuskogemuse parendamist.
Elisa eesmärgiks on eeskätt parandada üle õhu interneti kättesaadavust ja kvaliteeti piirkondades, kus seda teenust massiliselt kasutatakse. Seetõttu saavadki esimesena 5G võrku asuda tarbima Elisa olemasolevad kodu- ja kontoriinterneti kliendid.
Esmalt paigaldatakse 5G võrguseadmed olemasolevatesse Elisa tugijaamadesse. Vastavalt Euroopa Liidu riikide kokkuleppele on esmane eesmärk 5G levikuga katta suuremad linnad ja riikide transpordikoridorid. See tähendab, et teatav tugijaamade tihedus linnades ja ka suuremate (raud)teede ääres on vajalik.
Elisa plaanib esmalt 5G võrgu viia piirkondadesse, kus on enim üle õhu internetikasutajaid ning tugijaamad hakkavad paiknema üle Eesti erinevates maakondades. Oluline on meeles pidada, et 5G arendamine pole sprint, vaid maraton – kõige rohkem on võrgust alguses kasu just suuremate 4G tarbimismahtude suunamisel 5G liiklusesse.
Esmalt rajatav 5G võrk on mõeldud olemasolevale Elisa kliendile kodu- ja kontoriinterneti kasutamiseks ja seda ruuteriga. Just kodu- ja kontoriinterneti pidevalt kasvavate andmemahtude juures tulevad välja peamised 5G eelised, mille tulemusena saavad kliendid nautida kõrge kvaliteediga elamusi või tegusaid koosolekuid senisest kiirema ja stabiilsema interneti toel. Nutipaketid mobiiltelefonides tulevad sel sügisel ning internet arvutis ja tahvlis käesoleva aasta lõpuks.
Elisa näeb 5G võrgus suuremat väärtust just kodu- ja kontoriinternetiteenuse pakkumisel olemasolevale kliendile. Elisas on müügil uuemaid telefonimudeleid, mis toetavad 5G võrku, kuid 5G võrgu kasutamiseks on vaja ka nutipakette. Nutipaketid mobiiltelefonides lansseerib Elisa käesoleva aasta sügisel.
Lisaks sellele vajab mõnede tootjate puhul 5G võrgu kasutus nutitelefonides eelnevalt tootjapoolseid teste ja/või tarkvarauuendust. Ka see võtab aega ning koos tootjatega töötame selle nimel, et kliendid saaksid parima kasutuskogemuse igas seadmes.
5G on viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogia, mis aitab esimeses faasis luua kiiremaid kodu- ja kontoriühendusi ning hilisemas faasis välja arendada uuemaid asjade interneti võrke (Internet of Things ehk lühidalt IoT). 5G võrk on vajalik nii elanikele, avalike teenuste osutajatele kui ka seadmetele, mis üha kasvava andmemahu edastamiseks vajavad usaldusväärset ja kiiret internetti. Üha rohkem seadmeid kasutab internetti: nutitelefonid, aktiivsusmonitorid, meditsiiniseadmed, isejuhtivad autod jne, mistõttu on kasvanud ja kasvab ka edaspidi interneti võrgu koormus ning vajadus kiirema andmemahu edastamise võimekuse järele.
Oluline on aga mõista, et 5G ei ole midagi uut ja revolutsioonilist, vaid pea kõigi inimeste poolt kasutatava mobiilsidetehnoloogia loomulik edasiarendus. Mobiilside on aga tänapäeva ühiskonnas loomulik ja vajalik näiteks päästeteenistuse kutsumiseks õnnetuse korral, lähedastega suhtlemiseks või isegi valimistel hääletamiseks.
5G võimaldab andmeid laboritingimustes hetkel vahetada kiirusega 2 kuni 3 Gbps. Igapäevases kasutuses jäävad kiirused esimestel aastatel reaalselt kuni 1 Gb/sekundis. Taolisi kiiruseid võimaldavad praegu vaid kaabelühendused. Kolmandaks 5G eeliseks varasemate tehnoloogiate ees on väiksem latentsus ehk viite või hilistumise aeg, mis leiab lahenduse aga hilisemas 5G võrguarenduse faasis hinnanguliselt mõne aasta pärast. Latentsus ehk viiteaeg (inglise keeles latency) on ooteaeg, mis pikendab tegelikku või ootuspärast reaktsiooniaega. Lihtsustatult on see aeg andmete saatmisest andmete kohale jõudmiseni. Tulevikus võimaldab 5G tehnoloogia kiireid ühendusi, mille latentsus on inimsilmale ja -kõrvale tajumatu ning see omakorda võimaldab arenguhüppeid paljudes eluvaldkondades nagu näiteks transport, meditsiin, meelelahutus jne.
5G tehnoloogia edukas kasutuselevõtt on majanduse arengu ning tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu jaoks hädavajalik. Seepärast on Eestil oluline olla liidrite seas ning tagada 5G-tehnoloogia edukaks kasutuselevõtuks ja arendamiseks ka piisav raadiospekter. Lisaks on üks Eesti põhilisi prioriteete olnud ja on ka edaspidi andmete vaba liikumise edendamine.
5G tarbimiseks sobivad kõik tänased 4G toega SIM-kaardid. Juhul, kui kliendil on 3G toega SIM-kaart, tuleb see 5G teenuse kasutamiseks välja vahetada.
Iga uus tehnoloogia on alguses pigem kallim. 5G tehnoloogial põhinevad väliruuterid on võrreldes seniste 4G ruuteritega kallimad, kuid selle eest võimaldavad ka ligipääsu kordades suurematele internetikiirustele. 5G toega mobiiltelefonide puhul näeme, et need pole kallimad, vaid jäävad keskmisse hinnaklassi.
4G võrgus ei saa kõik uudsed tootmisesse ja tarbimisse jõudvad seadmed täita oma maksimaalset potentsiaali ja toimida eesmärgipäraselt. 5G võimaldab kiiremat andmesidevahetust ning tagab uutele seadmetele vajaminevad kiirused. Näiteks isejuhtivad autod vajavad turvalise transpordi nimel kiiret võrguühendust.
5G võimaldab andmeid laboritingimustes hetkel vahetada kiirusega 2 kuni 3 Gbps. Igapäevases kasutuses jäävad kiirused esimestel aastatel reaalselt kuni 1 Gb/sekundis. Taolisi kiiruseid võimaldavad praegu vaid kaabelühendused. Tulevikus saab 5G latentsus ehk hilistumine olema oluliselt väiksem võrreldes varasemaga. Selline kiire andmeside võimaldab välja arendada uusi lahendusi pea kõigis eluvaldkondades.
5G võrgu varajasele lansseerimisele sai komistuskiviks sageduslubade jaotuse üle peetud kohtulahing, kus leiti, et kõige õigem on anda välja kolm sagedusluba, seejärel nn sidevõrkude turvalisuse määrus, millega reguleeritakse, et millise tarnija seadmetega tohib Eestis 5G võrku rajada. Lisaks on olnud veel mitmeid riigipoolseid takistusi, mis on seganud 5G arendustega Eestis algust teha.
5G tehnoloogia toob võimaluse pakkuda Elisa klientidele veelgi suuremaid kiiruseid. Parema kasutuskogemuse ja stabiilsema teenuse pakkumiseks teeme igapäevaselt tööd nii oma olemasoleva võrgu kui ka tulevikus 5G võrgu välja arendamise teel. 5G võrgu arendus on oma olemuselt maraton mitte sprint ning päev-päevalt suudame pakkuda üha paremat kliendikasutuskogemust olemasolevatele ja uutele Elisa klientidele.
5G maksimaalsed allalaadimise kiirused sõltuvad nii lõppkasutaja seadmetest, võrgu tehnoloogilisest ülesehitusest ning konkreetne number võib olla siinkohal eksitav. Elisa pilootvõrgus ulatuvad kiirused 2-3 Gbps-ni, kuid kommertsvõrgus nii suuri kiiruseid kohe alguses ei saa. Kuna Eestis välja jagatud sageduslubadel on Venemaa poolsed piirangud, on võimalik esimeste aastate jooksul sagedusvahemikust kasutada vaid poolt.
Esimeses etapis keskendub Elisa olemasoleva kliendi kasutuskogemuse parandamisele ning pakub üle 5G võrgu kodu- ja kontoriinternetti. Samas lisab 5G internetimahtu juurde kogu võrku ning seeläbi kasvavad ka teenuste kiirused 4G võrgus.
Pikemas perspektiivis kolivad 5G seadmeid ja väga suuri andmesidemahtusid kasutavad kliendid üle 5G võrku ja selle võrra jääb 4G võrgus rohkem mahtu üle ehk koormus väheneb.
Elisas on müügil 5G toega telefonid, kuid arvestada tuleb, et reaalselt saab hakata 5G-d nutitelefonis kasutama seejärel, kui Elisa toob turule 5G teenuspaketid nutitelefonidele. Seda on plaanis teha käesoleva aasta sügisel.
Elisa 5G pilootvõrgus ulatuvad kiirused 2-3 Gbps-ni, kuid lõplikud tulemused sõltuvad sagedusvahemiku suurusest, võrgulahendusest ning lõpptarbija seadmevõimekusest.
Hotspoti puhul on tegemist juba nii spetsiifilise lahendusega, mis sõltub samuti lõppkasutaja seadme võimekusest ning seda näitab aeg, kuid kindel on, et WiFi-sse ühenduvate seadmete tarbeks saab klient parima 5G kogemuse kasutades 5G väliruuterit, mitte hotspoti.
Tegemist on kõrgemate sagedustega, kui seda on praegused 4G sagedused ning sellest tulenevalt on ka signaali ulatus füüsikaliste piirangute tõttu tänasest väiksem. Kuidas see praktikas erinevate hoonete, sõidukite ja ehitusmaterjalide puhul välja hakkab nägema, näitab aeg. Kodu- ja kontoriühenduste puhul liigume aga üha enam väliste koduruuterite kasutuse suunas, mis on hetkel kasutusel juba ka 4G võrgus ning mis oma tehnoloogilisest olemusest tulenevalt võimaldab kasutada siseruumides väga head välilevi.
Telia pakutav 5G toimib täna 4G sageduste peal ja ei kasuta ühtegi TTJA poolt jagatavat 5G sagedust. Oma olemuselt on Telia seni pakutav 5G võrk suures osas 4G ressursi pakkumine 5G tehnoloogia logo alt – seda näitavad ka äsja avalikustatud TTJA mõõtmistulemused, kus 20% mõõtmistest on tehtud nt Telia 5G võrgus, kuid Elisa 4G võrgus saavutatud tulemused on paremad. Ainult Elisa pakub hetkel 5G sagedustel töötavat 5G võrku.
Eristada tuleb, et G võib tähendada füüsikas lühendit “gigaherts”, aga mobiilivõrgus ka “generatsiooni” ehk põlvkonda. Mobiilside termin 5G ei tulene elektromagnetlainete spektri 5 GHz alast. 5G tähendab viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogiat. Märge 5 GHz ruuteril tähendab, et see kasutab Wi-Fi edastamiseks 5 GHz sagedusala. 5 GHz sagedusala on Wi-Fi ruuterid kasutanud juba viimased kümmekond aastat.
