Raamat „Naine seikleb” räägib naisest, kes oma puhkuse esimesel päeval otsustab sel puhul ette võtta midagi erilist. Astuda jaamas esimesele rongile ning suvalises peatuses maha minna.
Nii satub ta aja ja ruumi portaali läbima ning seiklus algab. Tema kaaslaseks ja õpetajaks on maag, nimega Nuuskur.
Lugu ilmestavad Kai Karolini 20 avaldamata illustratsiooni.
„Võsane mets algas üsna jaama külje alt, mugav teerada sinna sisenemas. Võtsin telefoni ja tegin talviseks meenutamiseks mõned jäädvustused. Toksisin äratuskellale tagasipöörduva rongi aja ning vajutasin: „Tirise!”
Pidin just telefoni kotti tagasi pistma, kui märkasin puude vahelt välja vonklevat oja. Kummardusin kaldale ja nägin, et siit on vett ammutamas käidud. Mõnus lame kivi lamas astmena veepiiril. Midagi vilksatas oja sees. Võibolla mõni konn? Ja oligi konn, koivad laiali, lubades veel ennast edasi kanda.
Konn liigutas end, sobitas natukene tempot juurde, ujus edasi ja jäi lapiklehe juurde pidama. Hoidis taimest mõne varbaga kinni, pilgutas mulle silmi ja maigutas suud. „Mis sa ootad, mine sellele kuldsele järele!”
Olin segaduses ega teadnud, mida arvata. Ootamatu tunde sunnil liikusin paigast. Astusin nagu magnetiga selle särava voolu kannul. Kuldne riba laienes ja tugevnes oja keskel. Mööda kallast edasi kiirustades tõukasin oksi, mis peksid vastu mu palgeid. Valu ei tundnudki, püüdsin vaid kuldset voogu mitte silmist lasta. Rabelesin võsast läbi ja astusin millegi pehme sisse. Muda, loodetavasti! Suured puud jäid tee peal ette, keerasin kõrvale ümber nende – jah, kullane jätkus, veevool kiirenes.”
Kirjastus: Peegeldaja OÜ,
2023,
IlukirjandusHakkan lugema
Raamat „Naine seikleb” räägib naisest, kes oma puhkuse esimesel päeval otsustab sel puhul ette võtta midagi erilist. Astuda jaamas esimesele rongile ning suvalises peatuses maha minna.
Nii satub ta aja ja ruumi portaali läbima ning seiklus algab. Tema kaaslaseks ja õpetajaks on maag, nimega Nuuskur.
Lugu ilmestavad Kai Karolini 20 avaldamata illustratsiooni.
„Võsane mets algas üsna jaama külje alt, mugav teerada sinna sisenemas. Võtsin telefoni ja tegin talviseks meenutamiseks mõned jäädvustused. Toksisin äratuskellale tagasipöörduva rongi aja ning vajutasin: „Tirise!”
Pidin just telefoni kotti tagasi pistma, kui märkasin puude vahelt välja vonklevat oja. Kummardusin kaldale ja nägin, et siit on vett ammutamas käidud. Mõnus lame kivi lamas astmena veepiiril. Midagi vilksatas oja sees. Võibolla mõni konn? Ja oligi konn, koivad laiali, lubades veel ennast edasi kanda.
Konn liigutas end, sobitas natukene tempot juurde, ujus edasi ja jäi lapiklehe juurde pidama. Hoidis taimest mõne varbaga kinni, pilgutas mulle silmi ja maigutas suud. „Mis sa ootad, mine sellele kuldsele järele!”
Olin segaduses ega teadnud, mida arvata. Ootamatu tunde sunnil liikusin paigast. Astusin nagu magnetiga selle särava voolu kannul. Kuldne riba laienes ja tugevnes oja keskel. Mööda kallast edasi kiirustades tõukasin oksi, mis peksid vastu mu palgeid. Valu ei tundnudki, püüdsin vaid kuldset voogu mitte silmist lasta. Rabelesin võsast läbi ja astusin millegi pehme sisse. Muda, loodetavasti! Suured puud jäid tee peal ette, keerasin kõrvale ümber nende – jah, kullane jätkus, veevool kiirenes.”
Aasta
KontaktidEsindusedElisa FIXSeadmete juhendidErakliendi abikeskusÄrikliendi abikeskusElisastTule tööleTeenuste tingimused ja hinnakirjadJätkusuutlikkusTehisintellekt ElisasKoostöö startupidegaEhitajale, arendajaleFor carriersPressiinfoAndmekaitseKüpsiste sättedLigipääsetavus
Kõik õigused kaitstud 2024
Elisa Eesti AS