Joosep Põllumäe: innovatsiooni innovatsiooni pärast ei tehta
Tehnoloogiaettevõtete jaoks on uuendusmeelsus osa nende olemusest ning IT-spetsialistid otsivad pidevalt võimalusi, kuidas olemasolevaid oskuseid lihvida, midagi uut proovida ja leida seninägematuid lahendusi keerukatele probleemidele. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe märgib aga, et kuigi uudsed ideed ja uute tehnoloogiate juurutamine on soositud, siis ei saa innovatsiooni teha vaid innovatsiooni pärast ning enne kui ettevõte täie hooga millelegi uuele pühendub, tuleks mõista, miks, kuidas ja mida täpselt tehakse.
Kuigi ettevõtted võivad soovida anda oma inimestele piiramatult vabadust katsetada, siis mida suuremaks ja komplektsemaks muutub organisatsioon ning selle pakutavad tooted-teenused, seda kriitilisemaks muutub ka oskus oma tehnoloogiaparki hallata ning tagada, et ühes toa nurgas tehtav samm ei ajaks uppi kõikide teiste tööd. Kuigi esmapilgul võib tunduda mõne projekti juures uue programmeerimiskeele või raamistiku rakendamine kui väike muutus, siis mida tugevamalt on omavahel seotud ettevõtte erinevad osad, seda suurem on ka väikese muutuse potentsiaalne mõju.
Suuremate mõjude kõrval ei saa tähelepanuta jätta ka väiksemat skaalat. On väga haruldane, et ükski IT-spetsialist töötaks vaid indiviidina, täiesti eraldatult kõikidest teistest ning töötades mõne projekti kallal ihuüksi. Väiksemas idufirmas võib IT-osakond tõepoolest koosneda kahest sõbrast, kuid suuremate ja keerukamate projektidega on seotud kümneid inimesi, kes kõik peavad suutma mõista, kuidas mingi süsteem töötab ja mis juhtub, kui kuskil üks rida ära kustutatakse. Kui üks tiimiliige otsustab üksäkki vahetada Java .NETi vastu ning endale määratud moodulid just nii valmis programmeerida, on probleemid kiired tekkima.
Läbimõtlemine ei tähenda seisma jäämist
See aga ei tähenda, et ettevõtted peaks jääma tammuma juba varem tallatud radadele. Kuigi liigne innovatsioon võib midagi lõhki ajada, siis innovatsiooninappus hakkab asju teiselt poolt ussitama – IT-inimesed on loomu poolest uuendusmeelsed ja soovivad aeg-ajalt oma kogemustepagasit laiendada, seega pidevalt uutele mõtetele kätt ette pannes on lihtne jõuda olukorda, kus parimatest parimad hakkavad endale jõukohast väljakutset otsima kuskil mujal. Mingil hetkel jõuab iga tehnoloogia jaoks kätte ka “parim enne” kuupäev, mis tähendab, et uute lahenduste leidmine on vajalik ka pelgalt ärilistel kaalutlustel.
Seetõttu on kõigil veidigi suurematel organisatsioonidel oluline leida tasakaalupunkt ja õppida innovatsiooni juhtima. See hõlmab endas ühelt poolt nii pädevate protsesside ja praktikate paika panemist, teisalt aga piisaval tasemel ootuste ja soovide juhtimist. On selge, et kui öelda uusi ideid lauale käivale töötajale iga kord, et tema mõtteid ei saa rakendada, siis ühel hetkel enam uusi mõtteid välja ei käidagi. Seega on oluline, et kõik spetsialistid mõistaks, miks mingeid otsuseid tehakse, kuidas ja mis alustel uusi tehnoloogisi lahendusi kasutusele võetakse ning mis on need kaalutluskohad, mis tuleb enne täielikult millelegi uuele pühendumist läbi analüüsida.
Praktikas tähendab see, et kõik projekti kallal töötavad inimesed peavad mõistavad, mis on nende pingutuse lõppeesmärk ning see, kuhu üritatakse välja jõuda; millised on need takistused, mis hetkel eesmärkideni jõudmisel ees seisavad ja millest need tulenevad; milline on meeskonna koostöömudel ja kuidas mõjutavad ühe töötaja tegevused teiste omi ning millised on ettevõtte üldised praktikad ja head tavad, kuidas uued lahendused “massidesse” viiakse. Kui kõik need põhimõtted on tiimile üheselt mõistetavad, on lõpptulemuseks töörütm, kus uued lähenemised julgetakse lauale panna, need üheskoos läbi mõelda ning kui kõik uuele mõttele oma õnnistuse annavad, siis ka praktikasse rakendatakse.
Kõige eelneva juures tasub ka meeles pidada, et enamikes majades on vajadusel võimalus uusi ideid valideerida ka väiksemal tasemel. Kuigi 99% projektidest võivad olla jagatud suuremate tiimide vahel, siis alati on kuskil mingi väike analüüsitööriist, ruumide broneerimise süsteem või dashboard, millel on neli kasutajat ja mille kallal töötatakse siis, kui kellelgi selleks aega on. Kui suurema projekti kallal ei pruugi töötajal olla võimalik oma soovitud uudset tehnoloogiat kasutada, siis äkki on just see koht, kus ta soovidele vastu tulla?
Innovaatilisus ja soov midagi uut ära teha on midagi, mida peaks iga ettevõte julgustama. Küll aga on see midagi, millele tasub läheneda läbimõeldult – iga kolme kuu tagant tervet oma tehnoloogiaparki välja vahetada pole jõukohane kellelegi ning pidevalt viimaste trendide tuultes kõikumine hakib kiirelt fookuse ja järjepidevuse. Innovatsioon on tervitatav, aga seda läbimõeldult, kaalutletult ja jätkusuutlikult.
