Kogenud värbajad: milliseks kujuneb IT-tööturg sel aastal?
IT-tööturul on sel aastal läbivateks märksõnadeks tööjõupuudus, ettevaatlikkus ning uute võimaluste tekkimine, ennustavad Elisa värbamisjuht Keishy Margus ning IT-valdkonna personalikonsultant Barbara Jürima. Niisamuti annavad nende sõnul sellele aastale tooni koondamisuudised, kuid see ei tähenda, et olukord tööturul ettevõtete jaoks lihtsamaks muutuks – arendajaid ja teisi tippspetsialiste on puudu meeletult ning koondatud kogenud eksperdid nopitakse tööandjate poolt kiirelt üles.
“Keerulisem aeg sai tegelikult alguse juba eelmise aasta teises pooles ning tundub, et jätkame samal kursil ka tänavu. Ebakindlad ajad muudavad inimesed ettevaatlikuks ning kui kuskil tuntakse end hästi, siis ei soovita hetkel suuri muutuseid teha,” rääkis Jürima. “Suurematel-stabiilsematel ettevõtetel on hetkel küll väike eelis – majandusraputuste ajal kiputakse esimese valikuna just nende poole vaatama – kuid lihtne ei ole kellelgi.”
Sama rõhutas Margus, märkides, et personalinappus on muutunud uueks reaalsuseks ning mida ettevaatlikumad inimesed töövahetusel on, seda keerulisemaks muutub uute talentide leidmine. “Eriti selge on see IT-sektoris. Suurem osa tööandjaid on mõistnud, et arendajate hoidmiseks ei piisa ilusast jutust, vaid neile tuleb päriselt pakkuda seda, mida nad ootavad – hea töötasu, kutsuvad hüved ning meeldiv töökeskkond,” märkis ta.
“Kui kõike seda pakkuda suudetakse, siis on vähe põhjuseid liikuda. Peamiselt on töötajad hetkel uutele väljakutsetele avatud, kui senine töö on end ammendanud, senise tööandja väärtuspakkumine on jäänud lahjaks või kui tööandja peab majandusraskuste tõttu tegevust koomale tõmbama. On näha, et neil juhtudel vaadatakse tihti suuremate ettevõtete poole, kes suudavad pakkuda pikaajalist stabiilsust ning kindlust, et põnev töö ja motiveerivad hüved on olemas ka homme,” lisas värbamisjuht.
Tööturule ei lisandu koondamistega uusi inimesi
Kuigi viimaste kuude jooksul on mitmed ettevõtted Eestis ja välismaal teatanud suurtest koondamisest, siis märgivad värbamiseksperdid, et tööturu seisu see muutnud pole. Niisamuti on ebatõenäoline, et pilt muutuks ka juhul, kui ettevõtted jätkavad oma strateegiate ja fookuste muutmist.
“Arendajate põud on nii suur, et koondatud töötajad suudavad endale harilikult üsnagi kiirelt uue väljakutse leida. Tööturu seisu ei muuda paremaks ka see, et koondamise järel võivad osad kogenumad töötajad otsustada veidikeseks aja maha võtta või hakata hoopis ettevõtjateks. On aga üsnagi selge, et hetkel ei pea üksi asjalik IT-inimene muretsema, et talle nähtavas tulevikus tööd ei jaguks,” selgitas Jürima.
Margus tõi ka välja, et kuigi osad ettevõtted on sunnitud koondama, siis tegelikult nõudlus IT-spetsialistide järgi kasvab. “Kui majandus liigub allamäge, pööravad ettevõtted järjest suuremat tähelepanu digitaliseerimisele ja parema efektiivsuse saavutamisele. Selle jaoks on tarvis arendajaid ja teisi spetsialiste, kes ideed reaalsuseks muudaks. Neid spetsialiste lisandub aga ikka samas tempos, kui aasta varem,” rääkis ta.
Lahenduseks on noored
Nii Jürima kui ka Margus märgivad, et oma rolli arendajate põuas mängib paljude tööandjate vastasseis nooremarendajatele võimaluse andmisel. Küll aga nõuab tänane tööturg, et seni vaid kogenud spetsialistidele keskendunud ettevõtted oma lähenemist muudaks – vastasel juhul võivad arendustiimid peagi täielikult kokku kuivada.
“Mõistagi jookseb kuskilt piir, sest nooremarendajad vajavad tuge varemarendajatelt. Elisas oleme alati nooremate välja koolitamisele rõhku pannud ning võtnud neid oma ridadesse nii palju kui mahub,” ütles Margus. “Aga seda rolli ei saa täita vaid käputäis ettevõtteid. Nooremarendajate koolitamine on terve IT-turu ühine ülesanne ning loodan, et järjest keerulisemaks muutuva tööturu taustal mõistavad seda ka need tööandjad, kes on seni järginud teisi praktikaid.”
“Viimaste aastate jooksul on asjad hakanud paremuse poole liikuma ning projektid nagu Vali IT või kood/Jõhvi on aidanud IT-sse tuua hulgaliselt noori, kes on südikad, ambitsioonikad ja päriselt motiveeritud. Palju on aga veel teha ning ainus viis puudujäägi tasategemiseks on uutele inimestele võimaluse andmine. Seda teeme meie, seda teevad paljud teised, kuid seda peaks tegema kõik,” lisas Jürima.
