Tarmo Linnamägi: IT-sektori tulevik on teenuspõhisus, kui sellele vaid õigesti läheneda

Eestis ja kaugemalgi on IT-inimestest alaline puudus, mis tähendab, et aina enamad ettevõtjad otsustavad rasket olukord lahendada teenusepakkujate toel – miks kulutada meeletult aega ja ressursse spetsialisti palkamisele, kui soodsam on ta teenusena sisse osta. Elisa valdkonnajuht Tarmo Linnamägi märgib, et mida aasta edasi, seda normaalsemaks ka teenuspõhine vaade muutub, samas sunnib see ettevõtteid arvestama ka uute riskidega.

“Ainuüksi Eestis on puudu tuhandeid arendajaid ning tippspetsialiste pole kamaluga üle ka kuskil mujal. Mingi piirini suudavad küll ettevõtted töö olemasolevate jõududega ära katta ning personali juurde värvata, kuid mida keerulisemaks tööturg muutub, seda olulisemaks kujuneb ratsionaalsete valikute tegemine,” ütles Linnamägi. “Mingist hetkest tuleb mõista, et loogilisem on osa tegevustest lihtsalt sisse osta, kuna muidu need jäävadki venima, ajavad eelarve lõhki või hakkavad pidurdama ettevõtte arengut.”

IT-valdkonnas on teenuspõhine lähenemine osa kultuurist olnud juba aastaid. Eestis on tugevalt kanda kinnitanud teenuspõhised ettevõtted ning leidub vähe organisatsioone, kes seaks ise üles oma serveripargi, haldaks ise oma võrku või tegeleks küberturvalisuse tehnilise poolega majasiseselt. Samas on suurem osa organisatsioone üritanud vähemalt osa IT-tegevusest katta oma töötajatega, see on aga viimastel aastatel oluliselt raskemaks muutunud.

Linnamägi sõnul on viimasel ajal nähtavad trendid selgeks indikatsiooniks, et turuolukord on muutumas. “Kui varem oli teenusepakkuja kaasamine mugavusvalik, siis nüüd on see paljudel juhtudel muutumas ainsaks võimalikuks valikuks. Suuremad ettevõtted suudavad küll osa tööst ise ära teha, kuid kindlasti mitte kõike – inimesi pole ning ülesanded muutuvad aina keerukamaks ja mahukamaks. Väiksemate firmade puhul saab aga määravaks see, kas väga kitsalt spetsialiseerunud töötajale jaguks üldse piisavalt tööd,” selgitas ta.

Teenuspõhisus katab kõiki valdkondasid

IT-sektori valdkonnad, kus teenuspõhisus aina tugevamalt kanda kinnitab, hõlmab Elisa valdkonnajuhi sõnul nii arendust, hostingut, IT-haldust, küberturvalisust, kui ka kasutajatuge ning seadmepargi haldust. “Paljud asjad on muutunud efektiivsemaks, samas on tööjõud muutunud kallimaks. Kui kunagi oli näiteks tarvis hoida tööl inimest, kes käiks ja arvuteid uuendaks, siis täna on see enamasti ebamõistlik – protsessid ise on muutunud lihtsamaks ja automatiseerituks ning üks inimene suudab katta palju suuremat hulka seadmeid, samas on selle inimese enda palganumber märgatavalt tõusnud,” rääkis ta.

Seetõttu on paljud ettevõtted otsustanud seadmepargi hoolduse teenusena sisse osta ning teenuseosutaja saab ühe spetsialisti kulu jagada mitme erineva kliendi peale – Linnamägi sõnul võidavad sellest lõpuks kõik. Sarnane on olukord ka teistest valdkondades ning kui aastaid tagasi võiski näiteks olla mõistlik igal ettevõttel käidata oma serveriruumi ja selle töös hoidmiseks hoida palgal inimest, siis tänaseks on pilv ja muud teenused selle paljudel juhtudel ebamõistlikuks muutnud.

“Viise asju efektiivsemalt ja lihtsamalt teha on palju juurde tulnud, samas kujutab teenuspõhine lähenemine endas ka hulka riske, mida tuleb mõista,” rääkis ta. “Kõige ilmsem ja selgem neist on seotud vastutuse ja kättesaadavusega. Sa tead alati, kuidas oma töötajat kätte saada, aga kui Amazon või Azure peaks järsku maha kukkuma, ei tõsta toru keegi – saad vaid oodata ja loota, et probleemid peagi lahenevad.”

Seda riski aitab küll maandada kodumaiste või lähiregiooni partnerite kasuks otsustamine, kuid lõplikult ei saa riskidest vabaks ka sedasi. Lisaks kättesaadavusriskile toob Linnamägi oluliste kaalutlluskohtadena välja ka partneri jätkusuutlikkuse ning selge strateegia, geopoliitilise olukorra ja ärikriitilised protsessid.

Riskid tuleb maandada

Jätkusuutlikkuse ja selge strateegilise vaate olulisusest rääkides rõhutas ta, et häid tulemusi saab saavutada vaid pikaajalise koostöö tulemusel. Kui aga partneriks valitakse ettevõte, kelle äri tegelikult vett ei pea, võib tekkida vajadus hakata loetud aastate pärast uut teenusepakkujat otsima ehk kõige tuleb alustada nullist. “Seega enne, kui lepingule alla kirjutada, tasuks veenduda, et partner suudab su ettevõtte jaoks päriselt olemas olla,” märkis ta.

Niisamuti tõi ta välja, et partnerite valimisel on oluline hinnata laiemat pilti. Kuigi finantsiliselt võib olla mingitel juhtudel mõistlik eelistada soodsaid teenusepakkujaid kaugematest riikidest, siis võib see ilma piisava uurimistööta viia raskete olukordadeni. “Üks pool on kindlasti kultuuriline ehk kas partner saab aru, kuidas siin töötatakse, teine on aga üldiselt maailmas toimuv. Võib üsnagi kindel olla, et Euroopas tegutsevast partnerist ei pea endast mitteolenevatel põhjustel loobuma, samas kui kolmandate riikide puhul on see risk olemas,” lisas ta.

Eelneva kõrval tasub tema sõnul ka teenuspõhisuse poole vaadates mõista, kui palju kontrolli ollakse nõus enda käest ära andma. “Eriti oluline on see ärikriitiliste asjade puhul – kui kogu su ettevõte elab pilves ja see pilv järsku maha kukub, siis mis su ärist saab? Kui kogu su ettevõtte turundust teeb Facebooki kaudu üks agentuur, siis mis juhtub, kui nende kontod ära kaaperdatakse? Kui kõiki su arendusi teeb üks partner, siis mis juhtub, kui neid tabab katastroofiline andmekadu?” loetles ta aspekte, millele tasub mõelda.

“Partner võib aidata kulusid kõvasti kokku hoida ja saavutada seatud eesmärgid kiiremini ja tõhusamalt. Aga sellel mugavusel on oma hind. Riske õigesti maandades on teenuspõhine lähenemine tihti õigeks valikuks, kuid enne rahakotiraudade avamist tuleb endale reaalne pilt selgeks teha. Kui kõik klaar, saab juba teha mõistlikke ja läbimõeldud otsuseid,” lisas ta.