Eesti ettevõtted tunnevad end ebakindlalt – päästjaks võib olla küberturvalisusele keskendumine

OECD andmete järgi on Eesti ettevõtete kindlustunne langenud viimase 15 aasta ühele kõige madalamale tasemele, jäädes märgatavalt alla ka lähiriikides tegutsevatele ettevõtetele. Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun sõnas indeksit kommenteerides, et tänast olukorda mõjutab selgelt nii sõda kui ka keeruline majandusseis, kuid samas ei saa tähelepanuta jätta ka üldist turvatunnet, millele omab mõju ka küberturvalisus ja aina ohtlikumaks muutuv kübermaailm.

“Kindlustunne ja usk positiivsesse tulevikku mõjutab tugevalt ettevõtete lühi- ja pikaajalist strateegiat. Mida ebakindlam on tulevik, seda vähem julgetakse teha riskantseid samme, seada ambitsioonikaid plaane ja pühenduda innovaatilistele väljakutsetele. Selle asemel, et kasvada ja areneda, üritatakse valmistuda halvimaks ning ollakse valmis igal hetkel aktiivselt muutuvatele oludele reageerima,” rääkis ta.

Mais sai Eesti ettevõtete kindlustunde indeksis tulemuseks 93,7, samas kui OECD riikide keskmiseks kujunes 99,5 palli. Madalamale on ettevõtete kindlustunne kukkunud vaid koroonakriisi alguses ning 2008. aasta finantskriisi ajal. Täna mõjutavad tulemust enim Ukrainas toimuv ning ebaselge majandusolukord, mistõttu on Prauni sõnul oluline, et ettevõtted suudaks muutuvate oludega kohanduda ja parandada seda, mida ise saab.

Küberturvalisus pole enam teisejärguline teema

Headeks lähtekohtadeks on sisemiste protsesside ja tööviiside üle vaatamine, uudsete IT-lahenduste kasutuselevõtt ja arusaamine, et ebakindlates oludes on võimalik muuta vaid seda, kuidas käitutakse ise.

“Väliskeskkonda ükski ettevõte muuta ei saa, küll aga seda, kuidas välise mõjuga majasiseselt toime tullakse. Ebakindlates oludes peab suutma reageerida ja tagada, et lühiajalisse strateegiasse on ebakindlus sisse arvestatud, samas pikka visiooni unustamata,” rääkis ta. “Näiteks on oluline, et ettevõttes kasutatav IT-taristu oleks piisavalt paindlik, et vajadusel nipsust midagi muuta, või et küberturbelahendused oleksid suutelised toime tulema ohtlikumaks muutuva väliskeskkonnaga.”

Viimane on tema sõnul möödunud kuude ja aastate jooksul muutunud eriti oluliseks. Mais registreeriti Eestis viimaste aastate suurim hulk mõjukaid küberintsidente, mis kindlustunnet veelgi alla viivad. “Kui pidevalt on õhus hirm, et firma langeb katastroofiliste tagajärgedega rünnaku ohvriks – või ollakse juba ründega pihta saanud – on raske end kindlalt tunda ja panustada tulevikule. Pidev ohutunne pärsib proaktiivset tegevust,” selgitas ta.

Mõista, millega riskid

Seetõttu tasuks ettevõtetel mõista, et väliskeskkond on muutunud ja jätkab muutumist ka edaspidi, seega on mõistlik leida püsivad lahendused, mis turva- ja kindlustunnet vähemalt selles vaates tõsta aitaks. Prauni sõnul pole enam olemas ettevõtet, mis oleks küberrünnaku ohvriks langemiseks liiga väike, sestap tasuks kõigil ettevõtjatel viia sisse vajalikud muutused.

Parimaks viisiks ohutundest vabaneda on mõista, millised on reaalsed riskid ja mida saab teha, et neid maandada. Kui üheks pooleks on tugevate kaitsemüüride ja süsteemide üles ehitamine, siis olulist mõju võivad omada ka väiksed sammud. “Lihtsalt teadmine, mis on tegelikult võimalik ja kõige olmelisemate küberhügieeni reeglite järgmine aitab olukorra märgatavalt paremaks muuta. Alati saab teha rohkem, aga iga natuke aitab,” selgitas ta.

“Ükski ettevõte ei saa sajaprotsendiliselt kõigeks valmis olla, nii ka küberturvalisuse vaates. Aga olukorras, kus tuleviku osas ollakse ebakindel, on küberturvalisusega tegelemine madal õun, mida noppida. Kui selle pärast enam nõnda palju muretseda ei tule, saab tegeleda ka kõige muuga, mis tänast kindlustunnet alla viivad. Kuniks väliskeskkond märkimisväärselt ei parane, ei saa kriiside eelsest meelerahust rääkida, aga vähemalt saavad asjad veidi paremaks muutuda,” lisas ta.

“Kindlustunne on maatriks sajast väiksemast asjast. Mõnel murel on väiksem kaal, teisel suurem. Aga mida päev edasi, seda olulisemaks IT- ja turvateemad tervikpildi kujundamisel muutuvad,” sõnas Praun. “Kuniks elame tänases maailmas, tuleb lihtsalt tarnijamurede, finantsmurede ja kõigi muude murede kõrval piisavalt tähelepanu ka kübermuredele pühendada. Teistmoodi lihtsalt enam ei saa.”