Joosep Põllumäe: arendajatelt oodatu pole viimaste aastate jooksul eriti muutunud. AI seda trendi ei murra

IT-teemadest rääkides on viimase aasta jooksul aina teravamalt esile kerkinud tehisintellekt, kuid selle arvelt pole muutunud tööandjate ootused arendajatele ega teistele IT-spetsialistele, lausus Elisa TV-arenduste valdkonnajuht Joosep Põllumäe. Kuigi tehisintellekti näol on tegu järjest menukamaks muutuva tehnilise lahendusega, on selle kasutamise oskus IT-inimeste puhul saamas pigem baaseelduseks.

“Kui varem oli eeldus, et arendaja oskab Google’ist infot leida või mõne igapäevase tööriista abil ülesannet lahendada, siis AI-d saab suuresti samamoodi vaadata. See on üks tehnoloogiline lahendus – üks tööriist – mis arendaja oskusteportfelli kuulub. Kuni ei ole põhjust rääkida ise nullist tehisintellektil põhinevate lahenduste loomisest, ei ole ja ilmselt lähiajal ei saa sellest rääkida kui millekski, mille mõistmist eraldi töökuulutuses mainitaks või mille kohta vestlusel liialt küsitaks,” rääkis ta.

IT-sektoris tööd otsivate inimestelt eeldatav pole seega valdkonnajuhi sõnul viimaste aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. Iga mõne aja tagant kerkivad esile küll uued keeled, tehnoloogiad ja arendusmetoodikad, kuid need ei muuda peamist, mida tööandjad ootavad.

Otseste tehniliste oskuste värbamise asemel hindavad tööandjad kandidaatide vahel valides tänaseni peamiselt inimese sobivust ülejäänud tiimiga, inimese motiveeritust ja suhtumist ning seda, kas tundub tõenäoline, et tiimi võetav inimene suudab muutuva maailmaga kaasas käia, kas tal on huvi uute tehniliste lahenduste vastu ning kas temas nähakse pikaajalist tuge meeskonna tööle.

“On ilmselge, et arendajatööd tegev inimene peab tehnoloogia vastu huvi tundma ja selles maailmas orienteeruma. Samas ei ole alati kriitiline see, kas ta oskab kasutada lahendust A, B või C. Valdkonnast huvitatud inimene suudab endale need asjad töö käigus selgeks teha ning see on midagi, mis on vältimatult oluline,” rääkis ta. “On vähe arendajaid, kes töötavad täna täpselt samade tehnoloogiatega kui 10 aastat tagasi, isegi kui töötatakse jätkuvalt samas ettevõttes.”

Otsitakse õppimisvõimet, mitte tehnilist oskust

Viimane on tema sõnul ka põhjus, miks AI-st ja selle detailsest mõistmisest ei saa suure tõenäosusega midagi, millest saab kellegi tööle võtmisel määrava olulisega argument. Tehisintellekt on täna küll midagi menukat ja suurt, kuid on vältimatu, et varem või hiljem jõuab avalikkuse ette järgmine suurem tehnoloogiline hüpe, millest iga arendaja midagi teadma peaks.

“Kunagi pidid arendajad õppima kasutama Google’it, mõnel hetkel tuli hakata mõistma uut keelt ja raamistikku, mõnel hetkel on tulnud õppida töötama agiilses arenduskeskkonnas, täna tuleb endale selgeks teha AI võimalused ja see, kuidas neid võimalusi oma töös ära kasutada. Ülehomme võib nimekirja lisanduda juba midagi järgmist,” rääkis ta.

“Võttes kellegi tööle vaid ühe tehnoloogia mõistmise pärast – või ta selle mõistmise puudumise pärast välistada – on lühinägelik. Tehnoloogia areneb pidavalt. Edu ei taga see, kas oskad seda täna kasutada, vaid kas on olemas eeldus see endale vajadusel homme selgeks teha. See oskus on ka midagi, mida iga arendaja endas kandma peab ja mida tööandjad otsivad,” lisas ta.