Elisa IT-juht: miks töötajad päriselt tänase tööandja juurest putku pistavad?

IT-sektorit kummitav värbamiskeerukus pole hoolimata tormilisest majanduskeskkonnast vaibumismärke näidanud, mistõttu on arendajaid otsivad ettevõtted sunnitud leidma aina loovamaid viise uute töötajate meelitamiseks. Aktiivse üleostmise ja pingelise värbamiskeskkonna tõttu ongi Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul muutumas aina olulisemaks tänaste töötajate hoidmine ja mõistmine, miks langetatakse mõnel juhul otsus senine tööandja jätta.

Iga lahkumisotsuse taga on enamasti rohkem kui üks faktor. Muutused eraelus, eriala vahetus või isegi välismaale kolimine on vaid käputäis näilisi argumente, mis panevad hinnatud töötaja uute väljakutsete suunas vaatama. Enamasti ei ole need aspektid aga määravad – kui tööalaselt on kõik meeletult hästi, on need probleemid, millele leiab lahenduse. Tööd saab teha välismaalt, uue sobiva väljakutse leiab ka majasiseselt ning töö saab ümber eraeluliste muutuste painduda.

Kui keegi on lahkumisotsuse vastu võtnud, tasub põhjuseid otsida sügavamalt. On harv, et keegi jätab tänase töö lihtsalt seepärast, et aeg tiksus täis ja on kätte jõudnud aeg midagi uut teha. Pigem on asja juurpõhjuseks tõsiasi, et tänane töökoht pole suutnud inimese vajadustele vastata. Juht pole suutnud tööd põneva ja väljakutseid pakkuvana hoida, töö ei suuda pakkuda oodatud paindlikkust, igapäevatööd ümbritsevad häirivad intriigid või pole suudetud märgata inimese potentsiaali millega suurema ärategemiseks, mistõttu haaratakse võimalusest end tõeliselt rakendada kusagil mujal.

Need on aga probleemid, mida saab ennetada. Vähemalt mingi piirini.

Töötajad peavad saama ajas areneda

Inimestele meeldib tunda, justkui kuskile liigutaks. Olgu see ülespoole juhiks või külgipidi veelgi osavamaks tippspetsialistiks. See on ka üks suurimaid faktoreid, mis määrab, kaua ja kui õnnelikult keegi ettevõttes püsib. Eriti peab see paika kiirelt muutuva arendussektori puhul, kus konkurentsivõimelisena püsimiseks on viimaste tehnoloogiate ja parimate praktikatega kursis püsimine võtmetähtsusega.

Seetõttu on oluline, et ettevõte suudaks oma töötajatele sisuka töö kõrval ka piisavalt arenemisvõimalusi pakkuda. Hea juht saab aru, kui inimene enam ei kasva või tegeleb pidevalt ülesannetega, mis tema oskustele selgelt alla jäävad. Kui mõnele inimesele sobibki iga päev sama asjaga tegelemine, siis teised vajavad uusi väljakutseid – juhi asi on aru saada, mis tüüpi inimesega tegu on ning neile vastavalt võimalusi pakkuda.

Kõige selle kõrval tuleb siiski mõista, et kohati on vältimatu, et ettevõte ei suuda alati suundasid nii kiiresti muuta, kui töötaja seda sooviks. Kui inimese peamine eesmärk on iga päev uute tehnoloogiatega töötada, siis ei pruugi ettevõte seda isegi parima tahtmise puhul pakkuda suuta.

See on aga midagi, mis piisava kommunikeerimise ja tulevikkuvaatava lähenemise juures enamasti kriitiliseks probleemiks ei kujune. Kui töötajatel on kindlustunne, et ettevõte käib laias pildis ajaga kaasas – isegi kui mõni uus ja särav tehnoloogia jäetakse vahele – on arengusoovide vaatest enamasti võimalik saavutada kuldne kesktee.

Inimesed, palk ja tööaeg peavad sobima

Arenemisvõimaluste ja väljakutsete olemasolu kõrval on töötajate hoidmise juures kriitilise olulisega ka see, et organisatsioon suudaks pakkuda töötajatele kultuuri, mis neid päriselt hoiab. Üks suurimaid põhjuseid ettevõttest lahkumiseks ongi enamasti tiimi või otsese juhiga lihtsalt mitte sobimine, mõttetud konfliktid, või tunne, et töötaja panust ei nähta või väärtustata piisavalt. Arendajad peavad agiilses tiimis pidevalt teiste liikmetega koostööd tegema ja kui meeskonnal on lastud muutuda toksiliseks, siis ongi raske seal kellelgi püsida.

Eelneva kõrval on aina olulisemaks argumendiks muutumas ka üleüldine paindlikkus. Kaheksast viieni tööpäev on vähemalt IT-maailmas surnud ja sageli suudab hea töötaja oma tööd sama hästi või pareminigi teha kodukontorist (kui tal selleks soov on) – juhi asi on tööd nii korraldada, et see võimalik oleks. Seda muidugi mõistuse piires. Vahel on lihtsalt vaja füüsiliselt kohal olla ja tiimiga suhelda, ent ka siis on tähtis, et kõik liikmed selle vajalikkust mõistaksid.

Viimane ja kõige ilmselgem levinud põhjus lahkumiseks on muidugi kõik materiaalne. Kui inimene arvab, et ta on rohkem väärt, kui talle praegu pakutakse, siis seab ta varem või hiljem sammud konkurendi poole, kes tema väärtust paremini tajub. Juhi asi on tagada, et tema alluvuses olevad töötajad saaksid ka ausalt tasustatud, vastasel juhul pole põhjust nägu vingu tõmmata, kui mõni (või kõik) töötajatest otsustavad ühel päeval sammud konkrendi ukse taha seada.