Tehisintellektil ja tehisintellektil on vahe. On võimalik, et su ettevõttel pole neist kumbagi vaja
Tehisintellekti võidukäik on viimase aasta-kahe jooksul olulisel määral paljude ettevõtete tegevust muutnud, kuid see ei tähenda, et AI-lahendused suudaks ilmtingimata iga äri päeva pealt kümme korda efektiivsemaks muuta. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe märgib arvamusloos, et kuigi AI-suudab teoorias siin-seal igas ettevõttes midagi paremaks teha, tasub mõista, et karbitootel ja reaalselt ettevõtte vajaduste jaoks üles ehitatud AI-lahendusel on oluline vahe.
Tehisintellektil põhinevad lahendused on võimekad ja muutuvad võimekamaks iga päevaga. Nutikas tehismõistus on tööle rakendatud ettevõtete turundusosakondades, arendustiimides ja teenindusüksustes. Viimasest on heaks näiteks Elisa teenindusrobot Annika. Kui tegu on hästi läbimõeldud ja reaalset probleemi lahendavate tehniliste lahendustega, on ettevõtted tabanud märki. Kui AI on tööle pandud aga vaid seetõttu, et teised nii teevad, ja sedagi ilma erilise aja- või tähelepanukuluta, ei tasu piimajõgesid ja revolutsioonilist tulemuslikkust oodata.
Seda seetõttu, et tehisintellektil ja tehisintellektil on vahe. Üks pool tänastest AI-lahendustest on kõik see, millest igapäevaselt räägitakse. ChatGPT aitab tekste lihvida ja koodi kirjutada, Photoshop suudab AI abil pilte muuta, vestlusrobotid suudavad piiratud ulatuses kliente toetada. Teine pool aga erilahendused, mis teevad päriselt midagi sellist, mis ettevõtte mõne osa tööd tundmatuseni muudavad.
Töötaja käepikendus
Kui esimest komplekti AI-lahendusi saab vaadata veidi kui Google’it või Wordi – need on tööriistad, mis “pikendavad” töötajate oskuseid ja aitavad neil oma tööd hõlpsamini teha – siis tõelised muutused toob kaasa teine pool AI-lahendusi. Need on süsteemid ja tööriistad, mis on ehitatud nullist ettevõtte enda poolt, või mille puhul on mõni poolfabrikaadist toode kirurgilise täpsusega ettevõtte süsteemidesse lisatud.
Esimesed AI-lahendused saab kasutusele võtta paari minutiga, teiste juurutamiseks võib kuluda aastaid. Ja kuigi ei saa salata, et ka ChatGPT või nutikas pilditöötlusprogramm võib mõne töötaja individuaalse töö kärmemaks ja paremaks muuta, siis ei ole need enamasti lahendused, mis tooks kaasas tehisintellekti märksõna ümbritseva haibi poolt lubatud digipöörde, arenguhüppe või efektiivsuse kasvu.
Ja see ei ole halb asi. Enamasti. AI arendamine on kallis, ajakulukas ja meeletult spetsiifiline, mis tähendab, et millega tõeliselt-tõeliselt kasuliku ja uue loomiseks peaks olema reaalne põhjus. Elisa puhul oli tarvis luua teenindusrobot Annika selleks, et vastata klientide muutuvatele ootustele ja tulla toime tõsiasjaga, et heade ning südikate teenindajate leidmine on tihti suur väljakutse. Ettevõtte puhul, kus päevas võtab ühendust kolm klienti, on selline lahendus ebavajalik.
Sul pole vaja seda, mida teistel
Sama on lugu ka kõigi muude AI kapsaaeda kuuluvate teemadega. See, et on kuskil on mingi hulk ettevõtteid, kes peab looma nutika AI-lahenduse müügiraportitest või andmelogidest väga kindlate mustrite leidmiseks, ei tähenda, et sama probleem kummitab iga ettevõtet. Mõnikord võib suuta enam-vähem piisava tulemuse anda mõni AI-valmistoode, teinekord võib aga olla efektiivsem see, kui müügijuht või arendaja lihtsalt silmadega korra nädalas Exceli üle käib.
Oluline ongi see, et iga ettevõte suudaks mõista, mida neil tegelikult vaja on ja mida juurutatavad lahendused tegelikult pakkuda suudavad. Rakendades tööle paari minutiga käivitatava AI-küberturbelahenduse ja lootes, et seetõttu saab jalad seinal puhkama jääda ja lasta robotil kogu ettevõtet kaitsta, on lihtne astuda ämbrisse. See suudab kindlasti tuge pakkuda, aga selle võimekus on paratamatult piiratud.
Seetõttu tasuks enne AI-lahenduste poole vaatamist mõista ja analüüsida, mis on reaalsed probleemid, mida üritatakse lahendada, ja mis on need vastused, mida suudavad kaalukausil olevad AI-lahendused pakkuda. Oluline on mõista, kas lihtne-kiire lahendus suudab pakkuda seda, mida soovid, ja kas keeruline-kulukas lahendus on see, mida vajad.
Kui selgub, et ChatGPT või muu AI lahendus suudab vaatamata oma üldisusele ja piiratud funktsioonidele kuidagi ettevõtet teenida, ei tasu selle kasutamist karta. Tuleb aga mõista, et see on vaid abivahend, mitte töötaja roboti kehas. Kui tundub, et ehitamist väärib midagi suuremat ja uhkemat, tuleb aga mõista, et kuigi tulemused võivad lõpuks olla väljapaistvad, on ees ootamas pikk, keeruline ja kulukas arendusteekond.
