Elisa IT-juht: arendustiimi komplekteerimine on kui kokkamine – kui valid soola asemel suhkru, on tulemuseks midagi, mis kuskile ei kõlba

Hästi töötav meeskond on võtmeelemendiks mistahes valdkonnas, kuid eriti suurt kaalu omab omavahel täpselt klappiv tiim IT-sektoris. Elisa IT-juht Villu Teearu märkis, et kui mõnes teises valdkonnas saab vajadusel iga tiimiliige omaette pusida, halbade suhete korral teistega minimaalselt suhelda ja ikkagi soovitud tulemusi saavutada, siis IT puhul kiiluks omavahel mittesobiv meeskond kiirelt kokku.

“IT puhul mõeldakse tihti arendajast kui üksikisikust, aga reaalsuses üks arendaja suure projektiga eriti kaugele ei jõua. IT on tiimisport ja erinevalt tiimist, kus on üks kapten, kes keelab ja käseb, peavad tänapäevased agiilsed IT-meeskonnad suutma end suuresti ise juhtida,” selgitas ta. “See tähendab, et kõik meeskonnaliikmed peavad suutma teineteisega suhelda, teineteist toetada ja teineteist täiendada. Kui isegi üks hammasratas selles ahelas teistpidi pöörleb, peatub kogu meeskonna progress.”

Viimase tõttu on Teearu sõnul igat IT-tiimi komplekteerival juhil kohustus tagada, et meeskonda valitakse päriselt inimesed, kes omavahel sobivad, mitte lihtsalt inimesed, kes on paberi peal ühel või teisel põhjusel kõige paremad. Täpset klappi võib küll olla pelgalt töövestluste põhjal raske mõista, kuid piisava kogemuse ja üldise suhtumise ning tehnilise ekspertiisi hindamisel on enamasti võimalik langetada õige valik.

Õigete isikuomaduste ja tehniliste oskuste otsimise juures rõhutas ta, et kindlasti tuleks edasi liikuda vananenud arvamusest, justkui töötaks omavahel tiimis koos kõige paremini väga sarnaste iseloomudega inimesed või sobiks kindla projekti peale paremini need, kes on täpselt sama valdkonnaga varem tegutsenud. Reaalsuses aitavad erinevad – kuid teineteisega sobivad – inimesed saavutada oluliselt paremaid tulemusi.

“Päris nii ei ole, et ühte tiimi tuleks panna ainult ekstraverdid ja teise introverdid. Vaja on saavutada õige tasakaal ja mõista, mis sorti inimestega tiimiliikmed hästi klapivad. Mõnikord võib tunduda, et väga vaiksesse ja tasasesse tiimi veidi suurema iseloomuga inimene ei sobi, kuigi reaalsuses võib ta olla just see, kes aitab kogu tiimi edasi kanda,” sõnas ta. “Muidugi sajaprotsendiliselt kindel olla ei saa ja mõnikord peavad inimesed tiime vahetama, aga juhi töö on üritada mõista, kuidas luua hea tiimidünaamika.”

Erinev taust on oluline

Niisamuti tasuks tema sõnul kaaluda meeskonda erineva tehnilise taustaga inimeste kaasamist. Näiteks ei tohiks jätta kedagi kõrvale telekomiteemadega tegelevast tiimist ainuüksi seepärast, et varem on inimene tegelenud vaid finantsteemadega. Head spetsialistid suudavad vajadusel puuduolevad oskused endale selgeks teha ning kuigi lõviosa tööst võib olla mingis kindlas domeenis, siis on tänased IT-lahendused harilikult nii mitmekülgsed, et ekspertteadmised teistest valdkondades saavad vaid kasuks tulla.

“Telekomilahenduste arendamise juures tulevad kasuks teadmised fintech valdkonnast, tervisetehnoloogia kallal töötades võivad meeletult kasulikud olla teadmised turundustehnoloogia valdkonnast ja finantsteenuseid luues võib olla meeletu kasu pikaajalisest kogemusest idufirmade valdkonnas. Mida rohkem erinevaid valdkondi tiimiliikmetele tuttavad on, seda parem – ja need kõik teadmised ei saa kunagi tulla vaid ühelt inimeselt,” sõnas ta. “Põhivaldkonna teemad peab küll alati endale selgeks tegema, aga see kõik muu ümbritsev on meeletult kasulik.”

“Mida suuremaks, keerukamaks ja olulisemaks arendused muutuvad, seda olulisem on, et tiimid töötaks kui õlitatult. Pealtnäha on ühe meeskonna kokkupanek lihtne ülesanne – vali 8 kõige targemat inimest välja – kuid reaalsuses nii kaugele ei lenda,” lisas ta. “See on veidi nagu kokkamine, kus kõike peab olema just parasjagu ja mingi komponendi puudumisel või soola asemel suhkru kasutamisel on tulemuseks midagi, mis süüa ei kõlba. Häid tulemusi sihtiv juht peab kokamütsi sirgelt pähe sättima ja mõistma, keda on tiimi vaja lisada, et tulemus vastaks ootustele.”