IT-ekspert: iga digiteadliku pereliikme kohustus on tagada, et ka nooremad-vanemad sugulased oleks küberohtude eest kaitstud

Küberruum on iga kuuga muutumas ohtlikumaks – ainuüksi augustis registreeris Elisa Netivalvuri teenus Eestis ligi 1,5 miljonit intsidenti – mistõttu on muutumas aina olulisemaks küberruumis nutikalt toimetamine. Kuigi nooremad inimesed suudavad ohtudega tihti hästi toime tulla, siis on järjest olulisemaks muutumas ka see, et digiohte hakkaks mõistma ka vanemad sugulased ning perekonna nooremad liikmed.

“Küberohud, pettused ja kõik muu halb ohvrit ei vali. Kurjategijad võtavad sealt, kust võtta annab, mis tähendab, et erinevate skeemide ohvriks langevad nii tavalised tööinimesed, digimaailmas esimesi samme tegevad lapsed kui ka vanaemad-vanaisad. Keskmise digipädevusega noored suudavad kõige ilmselgemad ohud küll ära tunda, kuid laste ja tehnoloogiavõõrama vanema põlvkonna jaoks võib see tihti keeruliseks väljakutseks osutuda,” rääkis ta.

Seetõttu on nii enda kui oma lähedaste kaitsmiseks oluline tagada, et ohte ja järjest nutikamaks muutuvaid pettuseid suudaks ära tunda kõik. Kui oluline roll on mängida üleriigilistel kampaaniatel ja laiemal ennetustegevusel, siis lõviosa tööst tuleb ära teha iga perekonna tehnoloogiateadlikematel liikmetel: nemad on Põllumäe sõnul need, kes peaks aitama oma vanematel ja vanavanematel mõista järjest areneva maailma riske ja tagama, et lapsed saaks digimaailmas talitada turvaliselt.

“Oma enda laste kaitsmine-õpetamine on midagi, mis tuleb üsnagi loomulikult. Vanema põlvkonna õpetamine võib aga olla märksa raskem. On nemad ju need, kes kunagi meid õpetasid ja võib tunduda kohatu minna neile näpuga näitama, mida nad hetkel valesti teevad või mida nad veel ei tea. Aga see on vajalik – teadmatus on kõige lihtsam viis ohvriks sattuda. Ära ei tasu ka unustada, et ühe pereliikme ohvriks sattumine võib mõjutada ka kõiki teisi, olgu see läbi jagatud arvutisse pahavara sattumise või tervet pere mõjutava majandusliku hoobi,” selgitas ta.

Vanematele inimestele selgitada ja näidata, lastel kinni keerata

Nooremate ja vanemate pereliikmete toetamiseks tasub Põllumäe sõnul rakendada erinevaid lähenemisi. Kui laste puhul on tihti kõige mõistlikumaks viisiks nad lihtsalt kõigest ohtlikust kasvõi sunniviisiliselt eemal hoida, siis vanemate sugulaste puhul on tihti rohkem kasu headest näidetest ja tänaste tehnoloogiliste lahenduste reaalse võimekuse tutvustamisel.

Laste ohtude eest kaitsmiseks tasub keskenduda tugevalt digimaailma ohtude selgitamisele ja rääkimisele, et kõike, mida internetis nähakse, ei tasu uskuda. Niisamuti on oluline lastele selgitada, et internetis kulutatud või laiali jagatud raha tuleb tegelikult vanemate rahakotist, mitte ei ole tegu millegi väljamõelduga. “Kindlasti tasub õpetamise kõrval üles seada ka päris kaitsemüürid. Näiteks keelata vanemlike kontrolli sätetes telefonis mingid ohtlikumad rakendused, paigaldada seadmesse viirusetõrje, keelata lapse kontoga äpisisesed ostud ja kasutada limiiditeenuseid, et pahalased ei saaks lapse heausklikust ära kasutada,” rääkis ta.

Vanema põlvkonna toetamiseks tasub keeldude-käskude asemel keskenduda rohkem harimisele ja uute tehnoloogiate tutvustamisele. Kuigi paljud tänased pensionärid on juba üsnagi digiteadlikud, jõuab turule pidevalt uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võivad nende jaoks hoomamatud olla. Viimase aja suurima muutusena toob Põllumäe välja AI-lahendused, mis lubavad luua väga veenvaid pilte või isegi häälesimulatsioone.

“Mõnda aega tagasi tundusid sellised asjad kui midagi ulmefilmist ja seetõttu ei oska paljud inimesed mõeldagi, et nendeni jõudnud väga veenev foto või tuttava häälega kõne võis olla loodud tehisintellekti poolt,” selgitas ta. “Seega tasub vanemate sugulaste kaitsmiseks neile neist uutest arengutest rääkida ja neid võimalusel ka demonstreerida, kui lihtne on paari klikiga luua veenev petukiri või kasutada e-kirjas väga veenvat libaaadressi.”

Kõik need lähenemised ei pruugi küll täielikult tagada, et riskid nulli viiakse, kuid siiski aitavad need tõsta teadlikkust ja valvsust. “Kõige eelneva eelduseks on muidugi see, et kübermaailmas toimuv ka endale selgeks tehakse. Mida paremini tunned ohte ise, seda hõlpsamini saad aidata oma lähedasi. Tasub see aeg võtta ja vähemalt perioodiliselt uudiseid sirvida, et näha, mis kübermaailmas tegelikult toimub,” lisas ta.