Ekspert: kuidas internet tegelikult Eestisse jõuab ja kui kindel see on?
Hiljutine olukord, kus üks Eestit internetiga varustavatest merekaablitest viga sai, pani hulgaliselt inimesi mõtlema sellele, et enamasti juhtmeta kasutatav internet on päriselt seotud millegi füüsilisega ning selle füüsilisega võib midagi juhtuda. Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli selgitab ülevaates, et kuigi interneti moodustavad päeva lõpuks lõputud kaablid ja arvutid, siis on Eesti internetiühendus välismaailmaga hästi dubleeritud ja toimepidev.
Internetist mõeldakse enamasti kui millestki abstraktsest, mis on lihtsalt olemas. See on justkui õhus leviv nähtamatu kiht, mille ainsaks käegakatsutavaks osaks on kapis peituv ruuter või põllu peal nähtav sidemast. Reaalsuses on aga internet oma olemuselt nii käegakatsutav kui see olla saab: kogu maailma internet on üks omavahel juhtmete abil ühendatud võrgustik, kus valgukaablites andmebitid valguskiirusel just sinna arvutisse või serverisse rändavad, kuhu on talletatud soovitud info.
Palju tähelepanu saanud merekaabel on üks neist ilmatutest juhtmetest, mis on suure ringiga ühendatud iga teise maailmas asuva sidekaabliga. Ja see konkreetne kaabel on vaid üks paljudest, mis Eestis välismaailmaga ühendab. Esmapilgul võib küll ühtäkki purunenud sidekaabel tunduda hirmutav, kuid tegelikult on meie tänased ühendused niivõrd hästi duubeldatud, et ühe või isegi mitme kaabli samaaegne purunemine ei oma igapäevaelule tuntavat mõju.
Hulgaliselt välisühendusi
Eesti on on mitme kaabli ühendatud erinevate välisriikidega. Näiteks jookseb üle mere mitu kaablit Soome poole, mitu ka Rootsi poole. Lisaks sellele jooksevad suure läbilaskevõimega sidekaablid ka mööda maismaad, ulatuses otsapidi välja Kesk-Euroopasse. Kõik need välisriigid on omakorda mitmete kaablitega ühendatud järgmiste välisriikidega ja need omakorda järgmistega. Seega võib öelda, et kuni signaal Eestist välja jõuab, on üsnagi kindel, et see jõuab lõpuks vähemalt mingi ringiga ka oma sihtkohta – kasvõi Ameerikasse või Austraaliasse.
See on ka põhjus, miks üks viga saanud kaabel ei suutnud avaldada Eesti internetikasutusele mingit mõju. Tänased ühendused on üles seatud piisava varuga ning ka kaablite omanikud teevad omavahel koostööd, et tagada sideühenduse veatu toimimine. Kui mingil juhul peaks siiski ühendusi jääma liiga väheks, on operaatoritel võimalik hädaolukorras seada prioriteete. See tähendab, et kõned ja SMSid töötavad jätkuvalt, kuid on võimalik, et näiteks kõrglahutusega videot mõnel hetkel vaadata ei saa. Kui see väga-väga ebatõenäoline olukord aga tekkima peaks, on ilmselt ligipääs 4K-videote juba viimane mure.
Kaablid on hästi turvatud ja kuni Eesti maismaal ei toimu midagi ootamatut, ei ole tarvis kunagi karta sideühenduse katkemist füüsilise kahju tõttu.
On veel lahendusi
Niisamuti tasub meeles pidada, et kuigi kaabelühendused on kõige efektiivsemad, vastupidavamad ja kindlamad viisid muu maailma võrguga ühenduses püsida, siis pole see ainus lahendus. Viimastel aastatel on järjest arenenud ka satelliittehnoloogia, mis tähendab, et kasutaja saab internetti tarbida ka seal, kuhu kaablid ei ulatu. Kuna selliste teenuste läbilaskevõime on siiski pigem madal, on nende näol suuremas osas tegu alternatiiviga kõige kriitilisemate teenuste töös hoidmiseks, mitte terve riigi internetikasutuse toetamiseks.
See lahendus on küll kallis ja nagu viimase aja arengud näidanud, ka mõnevõrra ebakindel, kuid ühe lisakaitsena töötab see siiski. Selle kõrval tasub ka teada, et isegi kui mistahes põhjusel peaks Eestis katkema side välismaailmaga, kuid riigis on jätkuvalt alles elekter, saab meie enda väike internet ikka edasi töötada: kui mõni teenus on majutatud Eesti andmekeskuses ja selleni on oma seadme abil võimalik jõuda mööda Eesti-siseseid kaableid, töötavad asjad ikka nii nagu varem.
Seega võivad kõik Eesti internetikasutajad end tunda kindlalt. Meie ühendused välismaailmaga on kindlad, kaitstud ja mitmekordselt duubeldatud. Internet leiab oma tee Eestisse alati.
