Uue põlvkonna ettevõtte võrk
Võrguhalduse valdkonnas toimuvad murrangulised muutused, meenutades samal ajal Henry Fordi kuulsat ütlust: "Kui ma oleksin inimestelt küsinud, mida nad tahavad, oleksid nad palunud kiiremaid hobuseid."
Artikkel annab ülevaate võrguhalduse valdkonna hetkeseisust, tulevikusuundumustest ja käimasolevatest suurtest muutustest. Räägime väljakutsetest, tehisintellekti rollist ja lahendustest, mis aitavad ettevõttel jätkusuutlikult ja tõhusalt uue põlvkonna võrke hallata.
Artikli autor Mittal Parekh on Ruckus Networks tooteturunduse ja tehnilise turunduse osakonna vanemdirektor. Ta vastutab tooteturunduse, tehnilise turunduse ja mõjutajaturunduse eest, keskendudes uuenduslikele lahendustele ja toodetele, et pakkuda tehisintellektil põhinevaid võrke ettevõtetele ja teenusepakkujatele. Mittalil on arvutitehnika bakalaureusekraad Mumbai Ülikoolist, arvutiteaduse magistrikraad Ball State University'st ja ärijuhtimise magistrikraad Cornell University'st.
Mittal ütleb, et kui eesmärk on luua tulevikukindel ja vastupidav võrguhalduse strateegia, tuleb kiirematest hobustest kaugemale mõelda.
***
Kuna võrkude ja seega ka võrguhalduse valdkond areneb endiselt enneolematul kiirusel, on asjakohane meenutada Henry Fordi ajatut ütlust: „Kui ma oleks inimestelt küsinud, mida nad tahavad, oleks nad palunud kiiremaid hobuseid“. Selles mõttes väljendub võrkude maailma uuenduste põhiolemus – selles valdkonnas ei tähenda areng alati olemasolevate nõudmiste täitmist, vaid hoopis praegustest ootustest kaugemale ulatuvate lahenduste kavandamist. Ühenduvuse pidevalt muutuvas maailmas rõhutab see põhimõte otsustavat üleminekut pelgalt vajaduste täitmiselt nende tulevikku suunatud prognoosimisele, mis viib võrguhalduse arengu tundmatusse. Tänapäeval leiab see mõte rohkem kõlapinda kui kunagi varem, sest võrgu ja ka võrgu haldamise määratlus on märkimisväärselt muutunud. Ütleksin isegi, et see ümberkujundamine on veel pooleli.
Käimasolev ümberkujundamine
1. Võrgu muutuv määratlus. Veel hiljaaegu meenutas võrguhalduse sektor lapitekki – erinevad pääsuvõrgud alates Wi-Fist ja lõpetades kommuteeritavate võrkude ning asjade interneti keerukate allsüsteemidega (rääkimata privaatsetest 4G/5G võrkudest) tegutsesid kõik omasoodu. Iga võrk toimis iseseisvalt, sellel olid omad protokollid, haldusraamistikud ja talitluse paradigmad. Tehnoloogia areng ja nõudlus sujuva ühenduvuse järele on aga toonud kaasa olulised muutused. Tänapäeval lähenevad varemalt eraldatud võrgutaristu valdkonnad üksteisele enneolematul kiirusel. See koondumine kujutab endast paradigmaatilist hüpet – strateegilist sulandumist, mis ületab traditsioonilisi piire, edendades ühtset keskkonda, kus erinevad võrgud harmoneeruvad kaunil viisil. Lihtsamalt öeldes on tänapäeva võrk koondvõrk. Mingem aga nüüd ebamugava teema juurde – see uus võrk toob endaga kaasa vajaduse oskusteabe järele, mida ettevõtetel endil ei paista olevat.
2. IT kulusäästlik olemus. Digiajastusse astuvad ettevõtted kujundavad oma IT-valdkonda märkimisväärselt ümber ja lähevad üle kulutõhusamale mudelile. Teisisõnu on praegu tüüpilises ettevõttes vähem IT-inimesi kui kümme aastat tagasi. See areng tuleneb ettevõtete soovist keskenduda põhitegevusele, investeerides samal ajal targalt (ehk just parasjagu) tugifunktsioonidesse, näiteks IT-sse. Lisaks loodavad ettevõtted, et uut võrku haldab kulusäästlikum IT-meeskond. Minge tagasi ja lugege eespool punkti 1, et näha, kui keeruline uus võrk on. Läheme aga veel viimast korda selle ebamugava teema juurde – uus kulusäästlik IT-mudel nõuab, et IT-osakond oleks loov. See nõuab, et ettevõtte IT-osakond tuvastaks viise, kuidas kasutada väliseid IT-ressursse ja -teadmisi vastavalt vajadusele, et positsioneerida ettevõte jätkusuutliku kasvu ja konkurentsieelise saavutamiseks.
3. Teenusetasemelepped ja vastutuspõhised tugifunktsioonid. Praegu tähtsustavad ettevõtted IT-valdkonnas vastutust ja teenusetasemeleppeid rohkem kui kunagi varem. See paradigmamuutus tähistab üleminekut IT-valdkonna pelga tugifunktsioonina käsitlemisest selle tunnustamisele äriedu olulise tegurina. Sellepärast pööratakse suuremat tähelepanu mõõdetavate näitajate määratlemisele, selgete ootuste kehtestamisele ja tulemuslikkuse võrdlusaluste piiritlemisele jõuliste teenusetasemelepete abil. Ettevõtted ei nõua IT-lt mitte ainult tehnilisi lahendusi, vaid ka käegakatsutavaid äritulemusi. Need teenusetasemelepped on IT-algatuste kompassiks, tagades vastavuse üldiste ärieesmärkidega, soodustades ühtlasi vastutuse, läbipaistvuse ja pideva täiustamise kultuuri. Seega ei ole täielikult mehitatud IT-osakonnal neid iga päevaga rangemaks muutuvaid teenusetasemeleppeid lihtne täita, rääkimata kulusäästlikust IT-osakonnast. Kulusäästlikel IT-osakondadel on aeg otsida nende teenusetasemelepete täitmiseks abikäsi väljapoolt ettevõtet.
4. Kulukamad teenusekatkestused. Üha konkurentsitihedamas keskkonnas tegutsedes on ettevõtete teenusekatkestustest tingitud kulud kerkinud enneolematult kõrgele tasemele. Kuna need ettevõtted tegutsevad tänapäeval ööpäev ringi, võib iga seisak või teenusekatkestus põhjustada tõsist rahalist ja mainekahju. Klientide suurenenud ootused ja sõltuvus katkematutest teenustest on muutnud seisakud enamaks kui pelgalt ebamugavuseks – need on nüüdseks kriitiline äririsk. Sellest tulenevalt on ettevõtted teenusekatkestustega seotud kulude suurenemisest väga teadlikud. Konkurentsieelis seisneb paremate toodete või teenuste pakkumises, mis sageli sõltuvad katkematust ja kvaliteetsest võrguühendusest. Seega on teenusekatkestuste vähendamine muutunud strateegiliselt hädavajalikuks ja sunnib ettevõtteid tagama, et nende IT-osakond (vabandust, lubage mul uuesti sõnastada: kulusäästlik IT-osakond) investeerib oma piiratud ressursid tugevatesse võrguhaldusstrateegiatesse, vastupidavasse taristusse ja ennetusmeetmetesse, et leevendada võimalike seisakute mõju, kaitstes nii turul oma konkurentsivõimet. Teisisõnu ei ole kulusäästlikul IT-osakonnal vahendeid, et saavutada seda, mis temalt nõutakse.
5. Ülekoormatud IT-kasutajatugi. Ettevõtete IT-kasutajatoe haldamise vallas on toimumas samalaadne muutus, kuna seda on üha kulukam käigus hoida. Tehnoloogiliste keskkondade kasvav keerukus koos seadmete, rakenduste ja platvormide arvu suurenemisega on süvendanud IT kasutajatoe ees seisvaid väljakutseid. Nõudlus ööpäevaringse toe ja vajadus eri tehnoloogiaid käsitlevate eriteadmiste järele ning soov probleeme kiirelt lahendada on tegevuskulusid märkimisväärselt suurendanud. Kuna ettevõtted laienevad ülemaailmselt, muudab vajadus mitmekeelse ja piirkonnapõhise toe järele IT-toe haldamise veelgi keerukamaks ja kulukamaks. Lisaks survestab üha suurem soov isikupärastatud ja sujuva kasutajakogemuse järele IT-tugiteenuseid pakkuma kohandatud lahendusi kiiresti, mis suurendab nende kriitiliste tugifunktsioonide haldamise kogukulusid ettevõtetes. Ettevõtted on jõudnud punkti, kus nad loodavad, et IT-osakond aitab vähendada kasutajatoe päringute arvu ja on võimeline päringu saamise korral selle rekordajaga lahendama, piirates olulist kahju ettevõtte kasumile, mainele või mõlemale või hoides selle täielikult ära. Fakt on see, et IT-kasutajatugi upub kõikvõimalikest kanalitest – veebist, e-posti teel, kiirsõnumite kaudu ja mujalt – saabuvatesse päringutesse.
6. Kallid IT-valdkonna eksperdid. IT-valdkonna ekspertide palkamise ja hoidmise üha kasvav kulu on muutunud võrguhalduse areneval maastikul orienteeruvate ettevõtete jaoks pakiliseks probleemiks. IT-spetsialistide erioskused ja põhjalikud valdkonnateadmised on tänasel konkurentsitihedal talentide turul väga hinnalised. Kuna uued tehnoloogiad arenevad pidevalt, on tipptehnoloogiaga sina peal olevatest ekspertidest suur puudus. Sellest tulenevalt on selliste spetsialistidest talentide värbamine ja hoidmine muutunud üha keerulisemaks. Lisaks on kaugtöö jätkuv populaarsus ja tehnoloogiavaldkonna tööjõu globaliseerunud olemus suurendanud potentsiaalsete tööandjate hulka, kes võistlevad nende vajalike spetsialistide eest, kasvatades nende palgaootusi. Ettevõtted veavad üksteisega vägikaigast, et ligi meelitada ja hoida IT-eksperte, mis suurendab võrguhalduse vallas survet talentide omandamise ja töötajate hoidmise strateegiate jaoks eraldatud eelarvetele. Enamiku ettevõtete IT-eelarve ei võimalda neid ettevõttesiseseid spetsialiste endale lubada, kuid samas eeldatakse, et IT-osakond saab vajaduse korral neid ressursse kasutada. Minu meelest on see keeruline olukord.
7. Igikestev uuendustöö. Innovatsioon pole aga kellegi jaoks peatunud ega tee seda ka tulevikus. Pääsuvõrgud, mis hõlmavad Wi-Fit, kommutatsiooni ja esemevõrku ning privaatsete 4G/5G võrkude tehnoloogia murranguline areng on läbinud põhjaliku evolutsiooni ja muutnud ühenduvust seni kujuteldamatutel viisidel. Nendes valdkondades toimunud uuendused ei ole toonud kaasa mitte ainult kiiremad ja usaldusväärsemad ühendused, vaid on ka põhjalikult muutnud ettevõtete omavahelist suhtlust digimaailmas. Wi-Fi areng on läinud kiirusest kaugemale ning hõlmab nüüd täiustatud turvaprotokolle ja sujuvat rändlust, rahuldades üha suurenevat nõudlust kõikjal kättesaadava ja turvalise ühenduvuse järele. Kommutatsioonitehnoloogia areng on parandanud andmeedastust, võimaldades võrkudel tegeleda suuremate andmemahtudega, lühendades samal ajal latentsusaega. Samal ajal on esemevõrgu levik ühendanud seadmed omavahel, võimaldades andmepõhist otsustamist, automatiseerimist ja arukate rakenduste levikut erinevates sektorites. Eelkõige on privaatsete 4G/5G võrkude kasutuselevõtt loonud murrangulisi võimalusi, toetades ülilühikest latentsusaega ja suuremat ribalaiust ning pannes aluse tõeliselt ühendatud seadmete ja rakenduste maailmale. Peale selle ei näita need arengusuundumused raugemise märke. Selle asemel liigutakse edasi paljutõotavate edusammudega Wi-Fi 7, servandmetöötluse ja 5G võrkude jätkuva arengu vallas, mis lubavad veelgi suuremaid kiirusi, lühemat latentsusaega ja võrkude enneolematut ühendatavust. Uuendused, mis neid pääsuvõrke tagant tõukavad, paistavad kiirelt jätkuvat. Ettevõtted tahavad neid uuendusi ära kasutada, et saavutada paremaid äritulemusi, kuid enamik neist on ressursside puudumise tõttu sellega vaid põgusalt tegelenud.
Muretu lähenemisviis: tehisintellekt
Nüüd, kui ma olen teile kirjeldanud kõige süngemat stsenaariumit, on teist enamiku mõtteis juba tehisintellekt. Jätke kõik tehisintellekti hooleks ja elage muretult! See pole nii lihtne.
Kuigi tehisintellekt lubab võrguhalduse täielikult ümber kujundada, kaasnevad selle rakendamisega probleemid. Tehisintellektile tuginemine võrkude haldamisel tekitab probleeme, mis tulenevad mitmetest teguritest. Üks märkimisväärne väljakutse seisneb selles, et tehisintellekti mudelite tõhusaks treenimiseks on vaja suuri ja kvaliteetseid andmekogusid. Võrguhalduses võib kõikvõimalikke stsenaariume ja variatsioone hõlmavate põhjalike ja mitmekesiste andmestike omandamine olla heidutav ülesanne. Lisaks raskendab võrgukeskkonna dünaamiline olemus tehisintellektisüsteemide kiiret kohanemist reaalajas toimuvate muutustega, mis võib põhjustada ebatäpsusi või ebatõhusust otsuste tegemisel. Peale selle takistab tehisintellektimudelite vähene tõlgendatavus mõistmist, kuidas ja miks teatavaid otsuseid tehakse, mis teeb tehisintellektipõhiste teadmiste või tegevuse usaldamise keeruliseks. Need piirangud rõhutavad vajadust nüansirikka lähenemisviisi järele tehisintellekti kasutamisel võrguhalduses, mis tagab tasakaalu tehisintellektipõhise innovatsiooni ja selle piirangutest tulenevate puudujääkidega tegelemise vahel. Lubage mul nüüd küsida järgmist – kui nüüdseks on selge, et spetsialistide (praegusel juhul tehisintellekti ekspertide) palkamine ja hoidmine on muutumas üha kulukamaks, siis kes hakkab neid tehisintellektisüsteeme teie ettevõttes looma ja haldama? Nüüd ei tundu tehisintellekt enam nii muretu variant, nagu algul võis arvata. Või mis?
Kui tahtmist jätkub, siis on kõik võimalik.
Kui olukord on nii sünge, siis milline on parim lähenemisviis ettevõtete multipöördus-koondvõrkude tasakaalustatud haldamiseks? Ka kõige keerulisemale olukorrale on olemas lahendus. Seda tuleb lihtsalt õigest kohast otsida. Siinses arutelus pakun ühe asemel välja koguni kolm lähenemisviisi, mida ettevõte võib rakendada, et jõuda lõppeesmärgini.
b) Hallatud teenused hallatud teenuste pakkujate kaudu
Möödaminnes illustreerin ka pisut seda, kuidas RUCKUS Networks võimestab meie partnerprogrammi liikmeid nagu Elisa pakkuma meie lahenduste abil erinevates spetsialiseerunud sektorites tegutsevatele klientidele koondvõrkude haldamise lahendusi.
1. Pilvepõhine lähenemisviis
Ettevõtted võtavad kasutusele pilvepõhise lähenemisviisi, kasutades tehisintellektile tuginevat pilvehaldusega võrku. Selline võrguhaldus on märk võrguhalduse paradigma muutusest ja pakub mitmeid eeliseid, mis muudavad seda, kuidas ettevõtted oma võrgutaristu üle järelevalvet teevad. Neist peamine on keskne haldus, mis võimaldab IT-meeskondadel jälgida ja konfigureerida kõikjalt multipöördusvõrke ühe intuitiivse juhtpaneeli abil. Keskne kontroll tõhustab toiminguid, suurendab nähtavust ja lihtsustab uuenduste või konfiguratsioonimuudatuste kasutuselevõttu kogu võrgus. Veelgi olulisem on see, et tehisintellekt võimaldab probleemid tuvastada ja lahendada enne, kui need äritegevust mõjutama hakkavad. See viib narratiivi haldamise juurest edasi kindlustamise juurde. Lühidalt öeldes tagab tehisintellekt võrgukindluse. Lisaks võimaldab pilvepõhiselt hallatavate võrkude loomuomane skaleeritavus võrgu ressursse hõlpsasti laiendada või vähendada, et vastata muutuvatele ärivajadustele. See paindlikkus hõlbustab uute teenuste või asukohtade kiiret kasutuselevõttu, ilma et oleks vaja teha ulatuslikke riistvarainvesteeringuid, mis suurendab kulu- ja tegevuse tõhusust. Selle pilvepõhise lähenemisviisi kõrvalsaadus on üleminek kapitalikulu põhiselt mudelilt tegevuskulu mudelile, mis võimaldab ettevõtetel sobitada oma sissetulekuid ja väljaminekuid. Lõppkokkuvõttes pakub tehisintellektil põhinev pilvehaldus ettevõtetele suuremat nähtavust, paindlikkust, skaleeritavust ja lihtsustatud haldust, võimaldades neil kiiresti kohaneda digikeskkonna muutuvate nõudmistega, optimeerides samal ajal võrgu jõudlust.
RUCKUS Networks pakub RUCKUS One™-i, meie tehisintellektil põhinevat koondatud võrgukindluse, teenuste osutamise ja ärianalüüsi platvormi, mis teeb kõike, mida ma siin mainisin, ja veelgi rohkem.
RUCKUS One™ vähendab kaasaegseid võrke koormavat keerukust. Seda on lihtne kasutada ja laiendada ning sellel on paindlik konfiguratsioon, mis võimaldab hallata ja optimeerida multipöördusvõrke lihtsalt ja turvaliselt. Tipptasemel tehisintellekti ja patenteeritud masinõppe algoritme sisaldav RUCKUS One võimaldab IT-osakonnal intsidentidele kiiresti reageerida ja vältida nende muutumist teenust mõjutavateks probleemideks. RUCKUS One liigitab probleemid isegi raskusastme järgi, et IT-osakond teaks, millele eelisjärjekorras keskenduda. Ootamatud seisakud vähenevad ja teenuse tase tõuseb. RUCKUS One'i tehisintellektipõhised soovitused optimeerivad teie võrku automaatselt, parandavad tulemuslikkuse põhinäitajaid ja pakuvad lõppkasutajale erakordset kasutajakogemust. RUCKUS One'i abil saab isegi kulusäästlik IT-meeskond hõlpsasti pakkuda, hallata ja optimeerida suure jõudlusega multipöördusvõrku ning teha selles tõrkeotsinguid ühe veebipõhise juhtpaneeli või kohaliku mobiilirakenduse abil.
Konks peitub selles, et RUCKUS One on endiselt isetegevusel põhinev pakkumine. Kuigi RUCKUS One vabastab ettevõtted paljudest eespool mainitud probleemidest, peab neil sellegipoolest olema piisavalt asjatundlik IT-töötaja, kes oskab selle väga keeruka pilvepõhise platvormiga ringi käia. See ei paku siiski lahendusi ettevõtetele, kes on oma ümberkujunemisteekonnal, mis hõlmab koondvõrgu haldamise teenuse täielikku sisseostmist, teistest tublisti ees.
2. Hallatud teenused hallatud teenuste tarnijate kaudu
Üha rohkem ettevõtteid paljudes spetsiifilistes tööstusharudes ja keskmise turukapitalisatsiooniga segmentides usaldavad mitmel kaalukal põhjusel oma koondvõrkude haldamise hallatud teenuste pakkujate kätte. Esiteks on nendel ettevõtetel sageli piiratud ressursid, kuna neil puuduvad ettevõttesisesed teadmised või spetsialistidest töötajad, kes on vajalikud keeruliste koondvõrkude tõhusaks haldamiseks. Hallatud teenuste tarnijad pakuvad kulutõhusat lahendust ulatuslike erioskuste ja -teadmiste kujul, mida oleks muidu ettevõttel raske hankida või endale lubada. Teiseks nõuab võrgutehnoloogia kiire areng, nt 6 GHz sagedusala süvalaienemine tänu Wi-Fi 7 kasutuselevõtule, privaatsed 4G/5G võrgud ning Matteri ja Threadi kasutamine esemevõrkudes dünaamilisust ja kohandatavust, mida hallatud teenuste tarnijad saavad tänu oma oskusteabele ja kogemustele hõlpsasti pakkuda. Hallatud teenuste pakkujatele tuginedes saavad keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted osa võrguhalduse uusimatest lahendustest ja parimatest tavadest, tagades nii, et nende võrgud on optimeeritud, turvalised ja vastupidavad. Kolmandaks võimaldab võrguhalduse tellimine hallatud teenuste tarnijatelt nendel ettevõtetel keskenduda oma põhitegevusele, edendades majanduskasvu ja innovatsiooni, usaldades samal ajal koondatud võrguhalduse keerukuse pühendunud ekspertidele ning suurendades nii tegevuse tõhusust ja konkurentsieelist oma vastavatel turgudel.
RUCKUS Networksi partnerprogrammi usaldusväärne liige ja hallatud teenuste pakkuja Elisa pakub teie RUCKUSe võrkude tarbeks koondvõrguhaldust. Uudishimulikele lugejatele tasub mainida, et Elisa pakub neid hallatud teenuseid mitmesuguste RUCKUSE hallatud teenuste tarnijatele mõeldud lahenduste abil, mille hulka kuulub eespool mainitud tehisintellektipõhine RUCKUS One, aga ka meie tehisintellektiplatvorm RUCKUS AI™.
Kuigi meie partnerprogrammi liikmetel, sh Elisal, on olemas kõik vahendid teie võrkude haldamiseks, pöördub Elisa vajaduse korral spetsialistide abi saamiseks RUCKUSe asjatundlike meeskondade poole, kes on kohe valmis aitama. Võite kindlad olla, et meil, RUCKUS Networksil ja Elisal on oskusteave, mida vajate oma ärieesmärkide täitmiseks.
Et lugeda lähemalt Elisa pakutavate hallatud teenuste kohta, võtke ühendust oma Elisa esindajaga või vaadake veebilehte https://www.elisa.ee/et/ariklient/it-teenused/kontor/wifi.
Võrk teenusena (network-as-a-service, NaaS) on uuenduslik lähenemine, mis muudab viisi, kuidas ettevõtted haldavad ja kasutavad oma võrgutaristut. See uuenduslik mudel pakub tellimuspõhist, nõudmisel pakutavat võrgulahendust, mille raames osutatakse konkreetsetele ärivajadustele kohandatud skaleeritavaid ja paindlikke teenuseid. NaaS-mudeli abil saavad ettevõtted minna kapitalikulu põhiselt mudelilt üle tegevuskulu põhisele mudelile – isegi seoses selliste võrguelementidega nagu näiteks Wi-Fi pääsupunktid ja kommutaatorid. Kui vaadata seda NaaS-mudelit teenuseosutajate vaatenurgast, kasutavad NaaSi pakkujad enamasti mitmesuguseid pilvepõhiseid tehnoloogiaid, et pakkuda mitmesuguseid võrgufunktsioone, mida saab kasutada keskse platvormi kaudu. NaaSi abil saavad ettevõtted kohaneda kiiresti muutuvate nõuetega ning skaleerida võrguressursse sujuvalt ja vastavalt vajadusele, ilma et nad peaksid tegema kapitalimahukaid investeeringuid, mida tavaliselt seostatakse traditsioonilise võrguriistvaraga. See mudel mitte ainult ei suurenda dünaamilisust, vaid tõhustab ka võrguhaldust, pakkudes suuremat kontrolli, nähtavust ja lihtsat kohandamist. NaaS annab ettevõtetele võimaluse keskenduda strateegilistele algatustele, tagades ühtlasi, et nende võrgutaristu on jätkuvalt vastupidav, reageeriv ja kooskõlas digimaastiku muutuvate nõudmistega.
RUCKUSe NaaS-programm võimaldab ettevõtetel kasutada võrguteenuseid ühe prognoositava kuumakse eest. Isegi kõige arenenumate võrkude omandamine ja haldamine on nüüd lihtsam kui kunagi varem. RUCKUSe NaaS võimaldab teil teha valiku RUCKUSe Wi-Fi, kaabel- ja mobiilsidetoodete portfellist, sh teenuste seast, mida osutab RUCKUS ja meie partnerprogrammi liikmed nagu Elisa. Lisaks saate kasutada RUCKUSe ja meie partnerprogrammi liikmete võrguhalduse alaseid teadmisi, mis vabastab teie meeskonna, et keskenduda oma ettevõtte jaoks lisaväärtuse loomisele.
Et saada lisateavet Elisa toetatavate RUCKUSe NaaS-pakkumiste kohta, võtke oma Elisa esindajaga ühendust juba täna.
Paljud teist mõtlevad, miks Elisa eelistab hallatud teenuste osutamiseks RUCKUS Networksi. Selles vallas on teenusepakkujaid jalaga segada. Ma olen sellega täiesti nõus ja sellepärast soovin selgitada, kuidas RUCKUS Networks eristub teistest teenusepakkujatest.
Miks valida RUCKUS Networks?
Luban, et proovin selgitada kõike väga lühidalt. Teeme ühe asja selgeks – parimat Wi-Fi kasutuskogemust on tõepoolest väga raske pakkuda. Kui te mind ei usu, lugege seda RUCKUS Networksi lühiülevaadet „Why is it so hard to deliver great Wi-Fi?“ Kui see on selge, saate siit lugeda, kuidas RUCKUS Networks eristub teistest teenusepakkujatest. Loomulikult võite arvata, et hakkan ennast kui teenusepakkujat kiitma. Seega leiate altpoolt midagi huvitavat. Sõltumatu kolmas isik Packet6 võrdles RUCKUS Networksi nii Wi-Fi kui ka tehisintellekti valdkonna põhikonkurentidega. Tutvuge Packet6 aruandega „Turns Out, Not All Wi-Fi 6 APs Are Created Equal“. Soovitan laadida selle tervenisti alla ja seda lähemalt uurida. Kui olete ikka veel kahevahel, uurige lähemalt ühe meie kliendi visioonidirektori lugu sellest, kuidas RUCKUS AI vähendas nende probleemidele lahenduse leidmise keskmist aega varasemaga võrreldes kolmandiku võrra. Viimasena juhib RUCKUS Networks Wi-Fi ja võrgurevolutsiooni. Me olime esimesed, kes hakkasid pakkuma RUCKUS R770-t, esimest äriklassi Wi-Fi 7 lahendust, mis põhineb RUCKUSe tehisintellektil.
Tõde on see, et tänapäeva kaubandus- ja tööstuskeskkond nõuab oma võrkudelt rohkem ning piisavalt hea ühenduvus ei ole kunagi piisavalt hea. Seepärast projekteerib ja ehitab RUCKUS Networks tõeliselt eesmärgipärast võrgutaristut, mis vastab igasuguste ettevõtluskeskkondade kõige rangematele nõuetele. Öeldakse, et kui piisavalt hea võrguteenus ei ole piisavalt hea, pöörduvad organisatsioonid RUCKUS Networksi poole. Siinkohal saab lisateave RUCKUS Networksi kohta ainult kasuks tulla.
Kokkuvõte
Kui minu jutt ühe mõttega kokku võtta, siis oleks see järgmine: äritulemustele keskenduva ettevõtte teekond koondatud võrguhalduse poole tähendab uusimate tehnoloogiate, strateegilise ettenägelikkuse ja järjekindla tipptaseme poole püüdlemise harmoonilist ühendamist. Sellel dünaamilisel maastikul orienteerudes on ettevõtetel vaja mõista, et võrkude koondamine pole pelgalt eesmärk, vaid pidev protsess. Selle arengu omaksvõtmine tulevikku suunatud mõtteviisi ja vankumatu pühendumisega tehnoloogia täieliku potentsiaali ärakasutamisele on keskse tähtsusega, et viia ettevõtted tulevikku, kus IT on aktiivselt kaasatud paremate äritulemuste saavutamisse. Praegusel lähenemise ajastul kerkivad teerajajatena esile muutusi toetavad uuendusliku lähenemisviisiga tegijad, kes kaardistavad uusi territooriume ja kujundavad ettevõtlusmaastikul ümber võrguhalduse põhialuseid.
