Artur Praun: juht peaks endale tunnistama, kui ta tegelikult digiasjadest midagi ei tea
Hea tahtmise korral on võimalik pea iga ettevõtte elus hoidmiseks tarvilik roll endale selgeks teha ning väiksemates ettevõtetes ongi tavaline, et firma asutaja peab toimetama mitme spetsialistina – sekretärist ja raamatupidajast kuni klienditeenindaja ja logistikuni välja. Kui mingit hulka rollidest saabki mõistlikult juhtimistööga paralleelselt täita, siis märgib Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun arvamusloos, et mõned valdkonnad, näiteks IT, tasuks aga juba esimest hetkest spetsialistide hooleks jätta.
Väiksemas ettevõttes on mõneti paratamatu, et juht on see inimene, kes enamikke muresid kõige paremini lahendada oskab. Ta on kõik süsteemid esimesest hetkest üles ehitanud, mõistab tööde sisu hästi ning ilmselt on tegu ka nutika inimesega, kes õpib kiirelt. Kahjuks ei ole aga tehniline pool midagi sellist, mille saab endale paari hetkega Google’i abil puust ja punaseks selgeks teha. Mingi tasemeni saab kindlasti hakkama, kuid kui nõutud tase veidigi tõuseb või hakkavad suurenema potentsiaalsed äri- ja turvariskid, ei sõua põlve otsas loodud digilahendustega kuigi kaugele.
Seetõttu peaks hea juht oskama tunnistada, millal tema oskustest ja pädevustest vajaka jääb ning õigel hetkel professionaalide poole pöörduma. Kuigi keerukama rolli tarbeks eraldi inimese värbamine on kulu, siis on juhi jaoks väiksemas ettevõttes IT-spetsialisti või suuremas firmas IT-juhi palkamine lõpuks enamasti selge võit: mida rohkem on juhil aega keskenduda oma põhitööle ehk ettevõtte arendamisele, seda suurem on lõpuks potentsiaalne tulu.
Kuigi teoorias on kõik oskused õpitavad, siis energia- ja ajakulu uue oskuse alla panemine ei ole alati väga mõistlik investeering. Eriti, kui samal ajal on vaja tegeleda ka miljoni muu ja veelgi olulisema teemaga. Isegi kui inimesel on soovi või tahtmist õppida ja digiteemadega isiklikult tegeleda, et seeläbi kogemust saada, siis on paratamatu, et midagi peab selle arvelt ka kannatama.
Juht, kes ei suuda endale tunnistada, et mõistlikum oleks palgata spetsialist, riskib fookuse kaotamisega ja ettevõtte arengu pidurdumisega. Selle asemel, et firmat juhtida, tegeletakse pisidetailidega, mitte laiema pildiga.
Spetsialisti tehnilised oskused on alati isetehtud lahendustest üle
Teine pool, miks digiasjad reeglina ikkagi spetsialisti hooleks jätta ning miks IT-inimesed kõikjal nii hinnas on, on puhtalt võimete küsimus. Nagu iga ala puhul, kulub ka IT-s piisaval tasemel oskuste, teadmiste ja kogemuste omandamiseks hulk aega, hõlmates tippu jõudmiseks aastaid haridust ja töökogemust. Juhtimise kõrvalt IT-asju õppinud inimese töö kvaliteet ei saa seetõttu olla kunagi samal tasemel, kui oma elu täielikult sellele valdkonnale pühendanud spetsialistil.
See toob jällegi kaasa olulisi murekohti – näiteks küberturbe vaates. Ettevõtte vara ja andmete kaitsmiseks piisaval tasemel turvataseme loomine ja selle säilitamine on enamasti täiskohaga töö, mida ei saa hoogtöö korras miljoni muu ülesande kõrvalt edukalt teha. Iga juht, kes teisiti arvab, riskib oma raske töö ja vaeva kaotamisega mõne teadmatusest tekkinud turvaaugu tõttu, või lihtsalt seepärast, et küberkurjategija, kes tema sihikule võttis, on oskustelt lihtsalt üle ning tunneb meetodeid, millest juht veel Google’istki lugenud pole.
Professionaalne ja kogenud IT-spetsialist peab aga konkurentsivõimelisena püsimiseks alati muutustega kursis püsima ning teadma vähemalt midagi lahendustest ja võimalustest, millest valdkonnaväline inimene kuulnudki pole. Juht, kes pole nõus spetsialistide tööd spetsialistide poole suunama, jääb kogu sellest võidust ilma. Isegi kui turul on mingi uus lahendus, mis lubaks tõsta efektiivsust või parandada näiteks turvalisust, jäädakse neist võimalustest lihtsalt ilma – valdkonnaväline inimene ei saa lihtsalt kõigest uuest süvitsi teada.
Seega on selge, et kuigi teoorias on võimalik IT-valdkond hoida juhi portfellis, siis enamasti pole see mõistlik. Mingi maani kaotatakse nii efektiivsuses, hullemal juhul pannakse aga ohtu äriline toimepidevus. Mida kiiremini suudavad juhid oma laua pealt spetsialistide pärusmaale kuuluvad tööd oma ala ekspertidele delegeerida, seda suurem on potentsiaalne võit ja väiksemad võimalikud kahjud. Ärilise mõistlikkuse vaatest on see teema, kus liiga pikalt kaalutlemisele aega kulutama ei peaks.
