Ainuüksi hea palga pärast arendajaks hakanu oma töökohal kaua vastu ei pea

Pole haruldane, et noored valivad oma elukutseks programmeerimise, kuna just see on valdkond, millega käivad kaasas märksõnad nagu hea palk ja mugavad töötingimused. Elisa IT-juht Villu Teearu hoiatab aga, et vaid materiaalsest poolest motiveeritud inimesed arendajana harilikult kaua vastu ei pea, sest kuigi hea arendaja suudab tõepoolest väga hästi ära elada, siis pole töö nii lihtne, et seda suudaks keegi pikema aja vältel ilma reaalse huvita teha.

“Arendajatest räägitakse sageli väga ühetasandiliselt – need on nutikad inimesed, kellele makstakse üsnagi lihtsa töö eest vägagi hästi. Reaalsuses on aga maailm väga teistsugune ning kui hea arendaja ei peagi kunagi raha pärast muretsema, siis nõuab IT-sektoris läbi löömine ja väga heaks spetsialistiks kasvamine tõelist huvi valdkonna vastu,” lausus ta. “Kui ainsaks eesmärgiks on rikkaks saada, siis on ilmselt lihtsam ja loogilisem seda teha mõnes muus sektoris.”

Teearu selgitas, et töö arendaja või muu IT-valdkonna spetsialistina ei ole meelakkumine ning senine kogemus on näidanud, et valdkonna vastu reaalset huvi omamata ei suuda karjääriredelil esimesi samme tegevad inimesed vajalikke oskuseid omandada, end töörütmi ja -stiiliga harjutada ning töö eripäradega toime tulla. “Kui kuidagi on ilma reaalse huvita inimene IT-sse tööle saanud, võib üsnagi kindel olla, et varem või hiljem ta murdub või põleb läbi – väga vähesed suudavad nautida tööd, mis neid tegelikult absoluutselt ei kõiguta,” sõnas ta.

“See ei tähenda, et inimest ei peaks kuidagi töötasu kõigutama. Muidu peaks. See ei saa lihtsalt olla ainus vedav faktor. Mõnes teises valdkonnas on võimalik fake it till you make it lähenemisega aastakümneid läbi lüüa, kuid IT on kõigest muust nii erinev, et see lihtsalt nõuab veidi teistsugust mõttelaadi ja pühendumust. Kui seda pole – või ei suudeta endale laia IT-spektri sees sobivat nišši leida – on tulemuseks õnnetud tööaastad, alla ootuste kvaliteediga töö ja madal lend,” lisas ta.

Töö leidmine eeldab õigete omaduste olemasolu

Õigete motivaatorite olemasolu on lisaks tööalasele heaolule kriitilise tähtsusega ka seejuures, et endale üldse töökoht leida. Teearu selgitas, et sadu töövestluseid läbi viinud juhid oskavad harilikult üsnagi kiirelt ära tunda, miks keegi arendaja töö poole vaatab ning kui see ei klapi ettevõtte ootustega, antakse harilikult kandidaadile ka eitav vastus.

“Seda ei tehta paha pärast, vaid kuna igas organisatsioonis on ressursid piiratud ja nooremarendaja välja koolitamine on meeletu mahuga töö, siis soovitakse enda tiiva alla pigem võtta noored, kes suudavad õpiprotsessi edukalt läbida ja seda nautida,” rääkis ta. “Lisaks ei soovi ükski endast lugupidav ettevõtte luua töökultuuri, kus inimesed peavad tegelema millegagi, mis neile tegelikult üldse ei meeldi. Kuna konkurents nooremarendaja ametikohtadele on väga tihe, tuleb langetada raskeid valikuid ning pea alati langeb valik inimesele, kel silmad säravad ja kelle puhul on tunda, et ta tõesti tahab saada oma ala parimaks.”

Eelnevat arvestades soovitab Elisa IT-juht noortel enne täielikult IT-karjäärile pühendumist üritada mõista, kas see on midagi, mis neile sobib. “Tasub proovida omal käel asju teha: hobiprojekte kirjutada, häkatonidel käia, kasvõi robootikaringiga liituda. Heaks valikuks on töövarjutamine, mille käigus näeb veidi IT-inimeste töömaailma köögipoolt ja seda, mis on säravate pealkirjade taga,” ütles ta.

“Need tegevused ei saa küll anda 100-protsendilist kindlustunnet, küll aga peaks need võimaldama ära tunda, kas probleemide lahendamine, enne toimiva lahenduse leidmist kolm päeva peaga vastu seina jooksmine ning algusaegadel iga nupuvajutuse eel millegi uue õppimine on see, mis silma särama paneb. Kui see nii on, siis on kõik väga hästi ja IT-maailm võib olla just õige koht. Kui aga mitte, tasuks tegeleda veidi enesereflektsiooniga ja jõuda järeldusele, mis jäi senitehtus vajaka ja mis nurk võiks olla see, mis konkreetset inimest päriselt köidab,” lausus Teearu.