Artur Praun: kriisiajal IT-investeeringute nulli tõmbamine on endale jalga tulistamine

Majanduslikult ebakindlal ajal võib esimeseks instinktiks olla tõmmata kulukad IT-investeeringud koomale ning kuhjata kõhu alla kõike, mida annab. Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun tõdeb aga, et tegelikkuses tasuks enamasti talitada vastupidi – kui trend tundub kulgevat allamäge, on kätte jõudnud viimane aeg teha vajalikud muutused ja lasta nüüdisaegsetel tehnoloogilistel lahendustel ebaefektiivsed tegevused tänapäeva tuua.

“Kriisisituatsioonis reageerimine on alati keeruline. Kui kõik varem rohelises olnud numbrid ühtäkki punaseks muutuvad, hakkavad lööma häirekellad ja vaikimisi võtab üle kaitsepositsioon,” rääkis ta. “Selle käigus tõmmatakse tihti pidurit ka kõigile suurematele kulutustele, alates turundusest, lõpetades IT-lahendustega, eesmärgiga kasumlikkust maksimaalselt säilitada.”

Sel lähenemisel on küll osadel juhtudel alust, kuid samas on Prauni sõnul nii lihtne endale nõnda jalga tulistada. Kõik investeeringud tehakse mingi tulu teenimiseks ning kui nice-to-have kulutustele raskel ajal tõesti kohta pole, siis efektiivsust, müüki ja kasvu toetavatesse lahendustesse tehtavad investeeringud peaks endiselt kriitiliste tegevuste etteotsa jääma.

“Kindlasti on see koht, kus tasub korra hingata, ettevõttes ja seda ümbritsevas toimuv ära kaardistada, võimalikud probleemid ja lahendused läbi analüüsida ning seade paika prioriteedid. Vaadates näiteks IT poole, võib see olla koht, kus otsustada, et arvutipargi väljavahetamise asemel tuleks investeeringud suunata töökindlama veebipoe välja ehitamisele või täna palju käsitööd tekitavate tegevuste digitaliseerimisele. Kindlasti ei tasu võtta positsiooni, et IT on kulu ja see tuleb kogu väega maha suruda. On vaja lihtsalt leida õige fookus,” selgitas ta.

Su konkurendid mõistavad seda

Viimaste kriiside jooksul on selgelt näha olnud, et kui mitmed teised valdkonnad kannatavad, siis tehnoloogiafirmad saavad teatada rekordilistest tulemustest. Prauni sõnul ongi selle taga järjest kasvav arusaam, et rasked ajad on innovatsiooni veduriks ning see on viimane aeg, mil ajale jalgu jäänud lahendused millegi modernsemaga asendada. Vastasel juhul kasvavad ebavajalikud kulud veelgi, konkurentsieelis langeb ning ülejäänud maailm jookseb eest ära.

“Nii suuremas kui ka väiksemas ettevõttes on erineva mõjuga projekte, millele tasuks keskenduda. Kindlasti tasuks esimeses järgus ära noppida madalad õunad, näiteks teha ära kiired automatiseerimised ja protsessilised muudatused, et anda töötajatele rohkem aega päriselt tulusate tegevustega tegelemiseks. Teisalt tasuks vaadata ka laiemalt pilti ja üritada mõista, millist reaalset tulu võiks üks või teine IT-lahendus ettevõttele tuua ning mis aja jooksul tasuvuseni jõutakse,” rääkis ta.

Heaks näiteks on tema sõnul tänaseni paberil või muul ebaefektiivsel viisil tehtavad tegevused, alates andmete sisestamisest kuni raportite genereerimise või muude väiksemate töölõikudeni välja. Ka väiksemaid digilahendusi juurutades on parematel juhtudel võimalik vabastada töötaja kogu tööaeg, mis võimaldab tal enda kanda võtta mõne suurema väärtusega rolli.  Tavapärasemal juhul saab aga pea kõigi tööajast maha võtta mõned kümned minutid ebaefektiivset käsitööd. “Aeg, mida saab kindlasti mõistlikumalt kasutada,” mainis ta.

Samas tasub tema sõnul kindlasti kaaluda ka ambitsioonikamaid investeeringuid. Ta toob näiteks, et kui seni on kogu ettevõtte müüki hallatud meili teel, siis tasuks üritada välja arvutada, kui palju rohkem kliente oleks võimalik teenindada, kui müügi- ja laohalduse jaoks oleks kasutusel sobilik tarkvara. “Harilikult on see küll suur investeering, kuid kui seeläbi saaks iga kuu 30% rohkem müüki teha, on tasateenimiseni jõudmine üsnagi kiire,” rääkis ta.

Niisamuti tasuks kaaluda, kas võtta ette suuremad investeeringud oma IT-taristus. “Aeglane või ebastabiilne veebileht, pidevalt maas käiv server või alaliselt tõrkuv sisevõrk ei tee kellegi tööd efektiivsemaks. Kui need probleemid on silmnähtavad ka kliendile, piirab see teenimisvõimalusi ka sealtpoolt,” rääkis ta. “Sestap on ka see kindlasti valdkond, mida mitte unarusse jätta – iga väike tükk loeb.”

“Mõistagi pole olemas ühtset valemit, mille järgi toimetades tormilisest ärimerest läbi purjetada. Iga ettevõte on oma nägu, kõikjal on omad mured ja omad ajaloolised taagad, kuid senised kogemused näitavad, et enamikel juhtudel pole IT-investeeringute miinimumi tõmbamine pikas perspektiivis mõistlik valik,” rääkis Praun. “Ebaoluline tasuks kindlasti eemale lükata, kuid ilma igasuguse kahtluseta jääb ka pärast seda lauale piisavalt võimalusi nutikate ja tulusate investeeringute tegemiseks.”