Ekspert: IT-tiimid ei saa olla omaette kuningriigid, mis teineteisega pidevalt sõjas

Ühes majas tegutsevate osakondade omavaheline läbisaamine on kriitiline osa ettevõtte edukusest. Eriti oluline on selline läbisaamine valdkondades, kus panused on kõrged ning topelttöö või teineteisest mööda rääkimine tihtilugu meeletult kulukas – näiteks ITs. Kahjuks on aga tavaline, et siloliku lähenemisega organisatsioonis nokitsebki iga meeskond just oma asjade kallal, kujutamata ettegi, millega tegelikult kõrvallauas istuv inimene igapäevaselt tegeleb, räägib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.

Osakondadevahelist sünergiat ei ole üheski ettevõttes lihtne kasvatada ning on vale arvata, et lihtsalt ühes majas töötamine on piisav, et kõik töötajad oleks alati samal lehel ja koostöövalmid. Keskkonnas, kus iga tiim on teistest eraldatud, on tavaline, et enda meeskonda nähakse probleemide lahendajana, kõiki teisi probleemide tekitajana. Selle lõpptulemuseks on hulk väikeseid kuningriike, mis teineteisega väga suhelda ei soovi ja mis probleeme omavahel ringi põrgatavad.

Sellise olukorra tekkepõhjuseks ei ole aga enamasti inimeste omavahelised halvad suhted või rusika taskus hoidmine. Pigem on tegu nigelast kultuurist ja halvast töökorraldusest tuleneva murega, kus meeskonnad ei saa või taha teada, miks ja mida keegi teine teeb – kui asi otseselt neid ei puuduta, ei nähta seda ka enda asjana. See loob lisaks kehvematele inimestevahelistele suhetele ka märkimisväärseid ärilisi riske: topelttöö tegemine, standardiseerimise puudumine, kaotatud efektiivsus ning olukord, kus erinevad meeskonnad ei saa teineteise vigadest ja õnnestumistest õppida.

See on aga olukord, mida saab lahendada. Aastakümneid tagasi oli iga tiimi omaette paigutamine ja teistest eraldamine tavaline praktika, tänaseks on reaalsus juba suuresti muutunud. Samas leiab siiani hulgaliselt ettevõtteid, mis pole suutnud või osanud nüüdisaegseid praktikaid kasutusele võtta. Kui aga muuta veidi töökorraldust ja panna paika mõned üldised põhimõtted, on koostöökeskse töökeskkonna tekkimine juba üsnagi orgaaniline protsess.

Me peame koostöö jaoks samas keeles rääkida saama

Tiimidevahelise sünergia loomine algab enamasti töövahenditest ja protsessidest. See tähendab, et võimalus omavahel koos asju ajada peab olema võimaldatud juba baastasemest ehk sellest, kuidas konkreetses majas üldse asju tehakse. Näiteks on keeruline ette kujutada, et kolm täiesti erinevat tiimi suudaks teineteist toetada, kui kõik kasutavad oma tööks erinevaid programmeerimiskeeli, projektijuhtimislahendusi ning dokumenteerimispõhimõtteid. Üks tiim ei saa sel juhul teisest isegi parima tahtmise juures aru, kuna räägitakse lihtsalt erinevates keeltes.

Kui baastase loodud, on järgmiseks oluliseks pooleks (sunnitud) infovahetuse tagamine ja teinekord lihtsalt inimeste ühte ruumi kokku toomine. Kui erinevad meeskonnad näevad ja kuulevad, mille kallal töötavad teised, millised on nende igapäevased väljakutsed ja töövõidud ning mis on põhjus, miks nad on teinud midagi mingil moel, aitab see lasta õhu välja tekkinud pingetest ning võimaldab töötajatel leida kolleege, kellelt küsida tuge enda sarnaste väljakutsete lahendamiseks.

Sunnitud kooskäimise kõrval on oluline mõelda ka sellele, kuidas on lahendatud igapäevane töökorraldus. Seda nii IT-osakonna ülesehituslikul tasemel – kas kõik IT-inimesed on sisuliselt üks suur tiim või on iga äriüksuse juures oma IT-tiimid –, aga ka füüsilisel tasemel. Kui ettevõttes tehakse lisaks kodukontoritele tööd ka päriskontoris, on mõistlik hoida ühe teema inimesed teineteise lähedal, lubades nii kasvõi möödaminnes tekkida infovahetusel ning ideede vahetamisel.

Parema ja efektiivsema koostöö tagamiseks tasub kaaluda ka mingi hulga tiimiüleste rollide loomist, kelle esindajate tööks on ühteaegu pakkuda tuge kõikidele veidi erinäolistele meeskondadele ning aidata neil teha asju ühtemoodi ning üheskoos. Mõnel juhul võivad kasulikuks osutuda tiimidevahelist koostööd soodustavad projektijuhid, teinekord võivad heaks tiimide liimiks olla näiteks standardlahendusi loovad töötajad, kes pakuvad kõikidele meeskondadele samasuguseid tööriistasid ning kasvõi koodijupikesi.

Pealtnäha on tegu küll väikeste muutustega, kuid reaalsuses on see midagi, mis võimaldab erinevatel tiimidel hõlpsamini üheskoos sama keelt rääkida. Nad on külgepidi millegi abil kokku seotud, muutes nii pinnase soodsamaks tulevaks koostööks.

Niikaua kuni tiimides töötavad inimesed, et vältimatu, et meeskondade vahel esineb mõningat hõõrdumist ning kõik ei kulge alati päris nii libedalt, kui ideaalis võiks. Kuni aga ettevõte teeb omalt poolt kõik, et lammutada müürid ja takistused, on lõpuks tulemuseks olukord, kus koostööl ja ühisinnovatsioonil on ruumi võrsuda – tuues nii kaasa paremad tulemused, väiksema ajakulu ning üleüldise efektiivsuse tõusu.

Joosep Põllumäe

Elisa IT ja TV teenuste arenduse valdkonnajuht