IT-juht: “Tehisintellekt võtab su töö ära” osutus hirmujutuks – pigem on see ameteid vaid juurde toonud
ChatGPT massidesse jõudmisest on nüüdseks möödas pea kaks aastat, seega on möödas ka ligi kaks aastat sellest, mil hakkasid levima jutud, et tehisintellekt on peagi asendamas suurt hulka töötajaid. Reaalsuses on tehisintellekti mõju jäänud algselt lubatust märksa väiksemaks ning enamik spetsialiste oma töökoha pärast kartma ei pea. Küll aga on Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul AI muutnud seda, kuidas oma ala eksperdid töötavad.
“AI-laine alguses räägiti väga palju sellest, et näiteks arendajatel varsti enam tööd polegi. Kuna tehisaru suudab ise koodi kirjutada, siis varsti justkui polekski olnud enam vaja inimesi, kes koodi ja tehnoloogiaga tegeleks – arvuti teeb selle kõik inimese eest ära. Tuleb vaid öelda, mida vaja,” kommenteeris ta. “Tänane reaalsus on aga see, et IT-tööturul valitseb täpselt samasugune tööjõupuudus nagu paari aasta eest ning tehisintellekt kelleltki leiba ära võtnud pole.”
Sama on tema sõnul suuresti olukord ka teistes valdkondades. Tehisintellekti massidesse jõudmisel viidati näiteks, et see hakkab ära võtma ka tööd disaineritelt, kirjutajatelt ja andmetöötlejatelt. Tänane reaalsus on aga see, et need ametikohad on jätkuvalt alles ja nende tarbeks otsitakse tihti uusi inimesi. Teearu tunnistas, et kindlasti on mõni projekt, mis on inimeste asemel usaldatud tehisaru kätte, kuid suurt muutust tööturul veel näha pole.
Tehisintellekt on tööviise muutnud
Küll aga on tehisaru tõttu üksjagu muutunud see, kuidas mingites rollides tööd tehakse. AI pole hakanud inimesi asendama, vaid sellest on saanud tippspetsialistele assistent, kelle jaoks varem eelarves raha polnud, ja kes aitab nüüd hoolt kanda kõige tüütumate ja rutiinsemate tööde eest. Lubades nii oma ala ekspertidel keskenduda keerulisematele ja rohkem tähelepanu nõudvatele ülesannetele.
“Näiteks on arendajate puhul näha, et mingi osa tüütust ja rutiinsest tööst usaldatakse juba tehisintellekti kätte. See on aga see töö, mis IT-spetsialistidele enamasti niigi kõige vähem meeldis. Lubades selle eest hoolt kanda robotmõistusel, saavad arendajad oma aja panustada keerukate väljakutsete lahendamisele. Nende väljakutsete peale, kus esimese hooga ei oskaks keegi isegi robotarule öelda, mis sorti koodi nüüd vaja läheks,” selgitas Teearu.
Niisamuti on selgeks saanud, et kuigi AI-tööriistad suudavad mingitel juhtudel osaliselt ka keerukamates töölõikudes panustada, siis ei ole süsteemid täna veel sellisel tasemel, et need saaks lasta omapäi töötama. Teearu sõnas, et näiteks ChatGPT on täna justkui nooremarendaja – ta on tubli ja töökas, aga ta vajab vanemarendaja tuge. Keegi peab talle juhised ette andma, tehtud töö üle vaatama ja aitama sisse viia vajalikud parandused.
“Robotmõistus saab küll koodi kirjutamisega hakkama, aga see kood, mis sealt tuleb, pole just alati tippkvaliteediga. Keegi peab alati tehtu üle kontrollima ning tagama, et see vastab mingile standardile. Seega neid abimehi saab küll oma igapäevatöös kasutada, aga mitte kellegi asendajana, vaid pigem esimese mustandi koostamiseks,” lausus ta.
Töökohti on pigem isegi juurde tulnud
Teearu tõi ka välja, et kui AI-süsteemide tulekuga räägiti suurest muutusest tööturul, siis täna on see pigem realiseerinud algselt lubatule vastupidisel moel – töökohad pole hakanud kaduma, vaid pigem on neid juurde tulnud. Seda just selle arvelt, et erinevaid AI-tööriistasid peavad looma inimesed ning nõudlus erinevate toodete ja lahenduste vastu on hakanud järsult kasvama.
“Paljud suurfirmad tahavad luua oma tehisintellektil põhinevaid tööriistasid, mis tähendab, et neid on vaja tooteinimesi, arendajaid, juhte ja disainereid, kes need tooted valmis ehitaks. Niisamuti on turule tulnud meeletus koguses AI-firmasid, kes kõik erinevaid töötajaid vajavad. AI-buum on seega laiemat tööturgu pigem elavdanud kui seda kärpima hakanud,” rääkis ta.
Kuna aga tehisintellekti maailm on pidevalt muutumas, on tema sõnul keeruline hinnata, milliseks täpselt kujuneb selle mõju tulevate aastate jooksul. “Algsed hinnangud AI mõjule olid üsnagi valed, seega on ennustamine tänamatu töö. Võib aga kindel olla, et tööturgu see kindlasti mõjutab. Keeruline on aga öelda, et täpselt mis suunas või millal. Lähiaastatel jääb tehisaru ilmselt pigem assistendi rolli ning vaid aeg näitab, kas mingite aastate pärast suudab see päriselt hakata kellelegi kandadele astuma,” lisas ta.
