Joosep Põllumäe: kas keegi saab korraga olla nii juht kui tippspetsialist?
Parimad juhid kasvavad oma kohale ettevõtte seest. See aga tähendab, et karjääri arenemisel peab varem või hiljem edukas spetsialist tõdema, et tõsist huvi pakkunud tehnilist tööd enam teha ei saa ning oma aeg tuleb pühendada strateegilisele ja administratiivsele vaatele. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumägi märgib, et osade jaoks võib see osutuda ka suurimaks vastuargumendiks juhtiva töö vastuvõtmisel, kuid kui oma kaardid õigesti mängida, võib õnnestuda osadel juhtudel juhikohustuste kõrvalt ka veidi näpud mullas tööd teha.
“Juhi ja spetsialisti ametikohad pole teineteist ilmtingimata välistavad, kuid varem või hiljem tuleb teha karjäärialane valik. Mida kõrgemale ettevõttes tõusta, seda laiapõhjalisemaks muutub töö ning seda olulisem on oskus ja soov jätta detailne töö spetsialistide hoolde ning keskenduda sellele, mis on päriselt juhi töö – inimeste arendamine, strateegia suunamine ning keerukatele olukordadele sobivate lahenduste leidmine,” rääkis ta.
Seetõttu pole Põllumäe sõnul haruldased olukorrad, kus oma tööd kirega tegevad spetsialistid – näiteks arendajad – soovivadki piirduda oma karjääriteel külgpidise arenguga ning jätta juhtivad rollid kellegi teise kanda. Kui selle otsuse taustal pole päriselt ühtegi juhtimisambitsiooni, siis on see tema sõnul ka igati mõistlik valik, kui aga tegelikult tahetaks proovida kätt ka juhtivas töös ning ainsaks takistuseks on tõrge spetsialisti tööülesannetest loobumisel, siis tasuks aga üritada leida alternatiivseid lahendusi.
“Kui vaadata konkreetselt IT-sektorit, siis siin leidub mõõdukas koguses võimalusi pühendada mingi osa oma tööajast juhtivatele ülesannetele ning mingi osa ajast spetsialisti tööle. Tuleb aga mõista, et see on võimalik vaid esmatasandi juhtide puhul. Kui soov on liikuda edasi keskastme- või tippjuhiks, tuleb leppida, et tehnilise töö tegemiseks ei jää lihtsalt aega,” selgitas ta.
Esmatasandi juhtimise puhul toob Põllumäe IT-s esile rollid nagu tiimijuht või arhitekt, kes küll peavad kandma osaliselt juhtivaid ülesandeid – aitama teisi tiimiliikmeid, lahendama olmeprobleeme või seadma arendustiimi suuna – kuid kelle lauale mahub selle kõrval ka päriselt koodi kirjutamine ning muud tehnilised tööd. Sarnaseid võimalusi leidub tema sõnul sageli ka teistes sektorites, olgu täpse tööna tegu vahetuse vanematega või tootva tööstuse vanemspetsialistidega.
Kui aga peaks tekkima soov sellelt tasemelt edasi areneda ning võtta enda kanda veelgi suurem vastutus, on edasised muutused üsna järsud. “Hüpe tiimijuhi ja keskastmejuhi rolli vahel on meeletu. Ühel hetkel on tegu lisaülesannetega spetsialistiga, teisel juhul on aga juba juttu klassikalisemast managerist, kes puhtfüüsiliselt ei jõua koodi toksida või servereid seadistada,” märkis Põllumäe.
Juhi tegemata töö
Põllumäe märkis, et hiljaaegu juhi kohale tõusnud spetsialistidel võib mõnda aega püsida tunne, justkui ei suudetaks varem tema vastutusalasse kuulunud tehnilisi ülesandeid ilma tema panuseta ära lahendada. Seetõttu hakatakse ohverdama oma aega ning tähelepanu, et tegeleda teemadega, mille jaoks peaks tegelikult nüüd tööle võtma uue inimese. “Algusaegadel on see arusaadav, kuid kui sama olukord jääb kestma alaliselt, on juba tegu juhtimisveaga – juht pole suutnud leida tiimi õigeid inimesi, kes suudaks täita püstitatud eesmärke,” sõnas valdkonnajuht.
Siiski ei tähenda see tema sõnul seda, et kõrgema astme juht ei võiks tehnilist tööd osata või peaks ta oma oskuseid kuidagi tagasi hoidma. Pigem on Põllumäe sõnul tervitatav, kui juht oskab oma tiimiliikmeid aidata, kuid samas ei saa terve tiim sõita vaid oma juhi oskustepagasi peal.
“Oluline on leida tasakaal. Tehniliste oskustega juht peaks pigem end taustal hoidma, keskenduma oma töölõikudele, leidma tiimi õiged inimesed ja laskma neil neil leida lahendused,” rääkis ta. “Seejuures saab aga juht olla last line of defence ehk kui päriselt ongi tulekahju, mida keegi ei suuda lahendada, kuid juhil on vajalikud oskused olemas, siis saab ta vajalikku tuge osutada. See ei saa aga olla igapäevane nähtus.”
“Juht võib olla väga hea tippspetsialist, aga kui juba juhtimiskoorem enda kanda võtta, tuleb mõista, et peamine tähelepanu on vaja pöörata laiemale pildile. See võib olla keeruline ja mõnel hetkel veidi tüütu, kuid õige tasakaalu ja töövormi leidmisel võib olla võimalik leida kuldne kesktee. Iga ettevõte ja tiim on omanäoline ning mingis ulatuses on igal juhil võimalik tööspetsiifika endale sobivaks kujundada,” lisas ta.
