Kas oled kunagi mõelnud, mil viisil on pealtnäha uhked vidinad tegelikult nii soodsaks muudetud?

Viimaste aastate jooksul on järjest enam esile kerkinud veebipoode, mis müüvad ülimalt soodsate hindadega varem märksa kõrgemasse klassi kuulunud vidinaid – alates nutikoduseadmetest ja turvakaameratest, lõpetades arvutihiirte ja arvutite endiga. Kuigi hinnad võivad tihti olla ahvatlevad, hoiatab Elisa valdkonnajuht Anti Liivat, et tundmatu brändi toodetud soodsat seadet ostes tasub mõelda, mil viisil on hind nii odavaks muudetud.

“Järjest ohtlikumaks muutuvas küber- ja privaatsusruumis on paratamatu, et kõigele tuleb läheneda veidi skeptiliselt. Kui midagi tundub liiga hea, et tõsi olla, siis ilmselt see nii ka on,” lausus ta. “Tundmatute brändide loodud seadmed võivad küll meeletult odavad olla, aga on vältimatu, et nende kasuks otsustades tuleb millegagi riskida ja midagi ohverdada. Parimal juhul töökindlus ja kasutusmugavus, hullemal juhul oma andmed ja kodune privaatsus.”

Seetõttu tasub nii endale kui oma lähedastele vidinaid valides olla ettevaatlik ja päriselt mõista, mis on võimalikud riskid. Kui tänaseks on juba suuresti üldlevinud teadmine, et tundmatu firma toodetud valvekaamerad püsti pannes tekib oht, et ka keegi võõras saab videovoole ligi, siis tihti ei mõelda sellele, et sarnaseid ohte võivad püstitada ka teised seadmed. Näiteks ei saa täielikult välistada, et wifi-võrku ühendatud lambipirn jagab infot võrgus toimuva kohta mõne kolmanda osapoolega, või et ülisoodsalt soetatud suvalise firma telefon teeb taustal midagi kahtlast.

Enamasti on ka kasutajatel endil üsnagi keeruline mõista, kas mõni konkreetne seade endast ohtu kujutab või ei. “Mõni asi ongi odav lihtsalt seepärast, et see on soodsalt valmistatud ja disainis on mindud lihtsaima vastupanu teed. Teisel juhul on aga odava hinna vastukaubaks see, et inimene ohverdab endalegi teadmata mingi osa oma turvalisusest ja isiklikust ruumist,” selgitas Liivat.

Sellest tulenevalt on tema sõnul enamasti mõistlike otsuste tegemiseks parimaks valikuks kaine mõistuse printsiip ja ostuotsuste eel veidi uurimistöö tegemine.

“Võimalusel tasub valida kaupa brändidelt, millest oled ka kunagi kuulnud, kuna nemad ei saa oma mainega riskida. Selle kõrval tasub ka sügavalt kaaluda, kas alati on mõistlik võtta kõige soodsam valik – kui keskmine arvutihiir maksab 15 eurot, siis tuleks korraks mõelda, mis viisil on suudetud konkreetne hiir panna Hiina veebipoes maksma 2 eurot,” rääkis ta. “Midagi ei pruugi valesti olla, aga midagi tuleb ju ohverdada, et see hinnavõit saada.”

Sel viisil talitades on võimalik suurem hulk seadmetest tulenevaid ohtusid ennetavalt maandada. “Võimalusel kõige odavamate-kahtlaste seadmete vältimine – või vähemalt mitte nende internetiga ühendamine – on veidi nagu helkuri kandmine ja käte pesemine. See on osa igapäevategevustest, millega vähendatakse riski, et juhtub midagi halba: õnnetus, haigus või paroolide lekkimine,” sõnas ta.

Ettevaatlikud peaks olema ka ettevõtjad

Kuna tundmatu taustaga seadmed on inimeste igapäevakasutusse lisandumas iga päev, tasub Liivati sõnul tähelepanelik olla ka ettevõtjatel. Ühelt poolt on kõik tavakasutajate puhul esile toodud ohukohad kohased ka juhul, kui valida näiteks kontorisse tundmatud nutipirnid, samas võivad ohukohad tekkida ka sellest, kui töötajad võtavad tööle kaasa oma isiklikud seadmed, mille taust pole just laitmatu.

“On vähetõenäoline, et kellegi poolt kodust kaasa võetud nutikeedukann hakkab kontori võrguga ühendamise järel spioonifilmilikult pahavara kõikide kolleegide arvutitesse üles laadima, aga see teoreetiline risk on olemas. Mida rohkem tekib väljastpoolt kaitstud kontorivõrku ettevõtte enda poolt kontrollimata seadmeid, seda suurem on tõenäosus, et mõni neist hakkab tegema midagi sellist, mis toob lõpuks kaasa suure kahju,” selgitas Liivat.

Nende ohtude maandamiseks on tema sõnul aga kaks head lahendust. Neist esimeseks on lubada kontorivõrgus kasutada vaid tööandja poolt jagatud seadmeid, teiseks aga külalisvõrgu üles seadmine.

“Külalisvõrk on piiratum võrk, mida saavad kasutada külalised ja kuhu saab ühendada kõik seadmed, mis pole läbinud ettevõttes standardiks seatud verifitseerimist. See võrk peaks olema muust töövõrgust eraldatud, seega kui isegi mõni seade üritab seal pahandust teha, on selle haare selgelt piiratud,” ütles ta. “Kui tööandja tahab territooriumile üles seada soodsad wifi-kaamerad või mõni töötaja kasutada tööl 75-eurost isiklikku sülearvutit, siis see on see võrk, kus need seadmed elama peaks.”