Kogenud juht: arendaja ei saa olla jumal, kes ütleb, et just nüüd progreme uue asja valmis

Laiema avalikkuse mõtteis võrduvad IT-arendused tihti arendajatega, kes koodi abil ideed reaalsuseks muudavad. Elisa valdkonnajuhi Joosep Põllumäe sõnul on aga kahe märksõna vahele võrdusmärgi tõmbamine keeruka protsessi ülelihtsustamine, kuna üheski veidi suuremas arendustiimis ei saa tegelikult individuaalne arendaja endale võtta – või ükski ülemus talle määrata – jumala rolli, kus tuleb kõigile teistele ette kirjutada mida, millal, miks ja mismoodi tegema hakatakse.

Kuigi kaugelt vaadates võiks tunduda loogiline, et just arendajad on need, kelle tööks on klientideni tuua edukad teenused või lasta välja hästi töötavad ja õigel ajal valminud uuendused, siis muutub pilt lähemalt vaadates kiirelt. Hoolimata sellest, et iga individuaalne programmeerija võib olla vägagi võimekas, siis ei ole inimlikult mõeldav, et üks inimene suudaks teha meeletult head tehnilist tööd, luua alati hästi toimivaid plaane ja kõige selle kõrvalt veel detailselt mõista, mida vajab lõppklient, millal ta seda vajab ja mis on parim viis tekkinud vajaduste rahuldamiseks.

Seetõttu ei saa üheski hästitöötavas arendustiimis võtta lähenemist, kus kliendikeskus ja kvaliteedi tagamine määratakse arendajate vastutusalaks – muidugi on need faktorid, millele nad peavad oma töö käigus mõtlema, kuid on naiivne loota, et programmeerija suudab õigel hetkel välja hõigata, et hakkame nüüd tööle uuenduse number 78.12.2.7 kallal, mille osadeks on X, Y ja Z. See tähendab, et igat edukat arendajat ning jätkusuutlikele lahendustele ning kliendiheaolule keskendud ettevõtet peavad toetama õiged protsessid, mis lubavad kõrgelt hinnatud IT-inimestel keskenduda just sellele, milles nad on kõige paremad – tehniliste lahenduste loomisele.

Arendaja ei saa täita igat rolli

Olenevalt ettevõtte ja teenusvaldkonna eripäradest võivad õiged protsessid varieeruda, kuid mingil tasemel peavad need olemas olema. Kõige lihtsamal kujul võib see tähendada, et arendajale kümne mütsi pähe surumise asemel leiab tiimist ka projektijuhid, analüütikud, testijad ja teised spetsialistid, kes kõik arenduse mingi osa eest vastutavad. Suuremate või kõrgemate panustega mängivate ettevõtete puhul võivad õiged protsessid aga hõlmata kümneid erinevaid osakondasid ja sadu inimesi, kes kõik vastutavad mingi kindla lõigu eest ning seda tihti veel enne, kui arendaja kunagi päriselt ühegi koodirea kirjutamiseni jõuab.

Näiteks võib see tähendada, et pikemasse ja keerukamasse arendusprotsessi on kaasatud äripool, kes mõtleb välja, mida peaks üldse tegema; samal ajal on kuskil keegi, kes teab millise eelarvega saaks asju teha; kolmanda tooli peal on keegi, kellel on reaalne arusaam sellest, millised neli funktsiooni on klientide jaoks kõige prioriteetsemad, ning kuskil on ka keegi, kes hoiab uuenduse eetrisse laskmisel silma peal vilkuvatel punastel tulukestel, et kiirelt mõista, kui kvaliteedikontrollis on mõni kriitiline viga märkamata jäänud.

Kõige selle puhul tuleb ka meeles pidada, et just äripool on see, mis peab suutma öelda, kuhu suunas liigutakse. Isegi majasisene IT-osakond on päeva lõpuks teenusepakkuja, kelle klientideks juhtuvad lihtsalt olema nende enda kolleegid. Lähedane suhe ning sama maja all olemine ei tähenda aga seda, et ükski ärijuht saaks omalt poolt otsa libisema lasta ning eeldada, et IT-inimesed võtavad enda lauale kohustuse ja vastutuse mõelda välja, mida klientidel vaja on ja mida järgmisena arendama hakatakse. IT-üksuste töö on mõista tehnoloogiat, äriüksuste töö on mõista äri. Mõlemast veidikenegi teadmine tuleb alati kasuks, kuid ettevõtetes on erinevad rollid loodud selge põhjusega.

Ühele inimesele saja inimese vastutus?

Olenevalt konkreetsest projektist ja ettevõttest võib iga arendusega seotud inimeste ja haruprotsesside hulk küündida sadadesse, mis näitab selgelt, et individuaalselt arendajalt või isegi arendajate meeskonnalt on absurdne kõige selle mõistmist, haldamist ja vedamist oodata. Väiksemas idufirmas, kus ongi tööl kolm inimest ja arendatav toode on IT-inimese enda loodud, võib selline lähenemine mõnda aega töötada, kuid veidigi keerulisemate asjade kallal tööle asumine nõuab selgelt struktureeritud protsesse, mõistlikku vastutuse ja rollide jagamist ning igasse rolli kõige paremini sobiva inimese leidmist.

Seega on IT meeskonnasport, kus iga iga liige peab suutma panustada midagi terviku edusse. Meeskonda võivad küll kuuluda tähtmängijad, kes saavad endale enamuse avalikkuse tähelepanust, kuid reaalsuses on nende võimekus üksinda toimetades piiratud – eesmärkideni jõudmine nõuab ühist pealehakkamist ning seda, et õiged inimesed tegelevad õigetes tiimides õigete asjadega.