Kuskil on alati “järgmine suur asi”, aga see ei tähenda, et iga ettevõtte AI-firmaks hakkama peaks

Ettevõtete jaoks on tehnoloogia arenguga sammu pidamine nii ellujäämise kui ka ärilise edu võtmeelemendiks. Samas, ajal, mil iga paari nädala tagant teatab keegi uue läbimurret lubava tehnoloogia või toote turule paiskamisest, on aina keerulisem mõista, milliste trendidega kaasa joosta ja millised jätta. Uute ägedate asjade katsetamine on korraga oluline, aga ka riskantne, mistõttu on skeptiline meel ja mõõdukas ettevaatlikkus kriitilise tähtsusega, räägib arvamusloos Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.

Kuskil on alati “järgmine suur asi”, kuid selle reaalselt ära tundmine on äärmiselt keerukas. Meta ehk Facebooki emafirma oli mõnda aega kurikuulsalt omadega miinuses, kuna panustas miljardeid dollareid virtuaalreaalsuse arendamisesse – Zuckerberg uskus kindlusega, et järgmine suur samm Facebookist edasi on Metaverse ehk virtuaalne universum, kus me kõik oma aega veetma hakkame. Tänaseks on Meta aga praktiliselt lõpetanud virtuaalreaalsusest rääkimise ning nende miinus on taas plussi poole pöörduma hakanud.

Meta on hea näide sellest, kui kallis võib ettevõtete jaoks olla uute tehnoloogiatega katsetamine ja pidev eksperimenteerimine. Eriti kui need katsetused lõpuks põruvad ning nendesse panustatud ressursi ja aja eest pole midagi peale suure miinuse ette näidata. Samas on katsetamine ja proovimine oluline osa konkurentsis püsimise ja teistest sammu võrra edasi liikumise juures, seega ei saa seda valdkonda ka tähelepanuta jätta. Küll aga saab kaht olulist külge omavahel ühendada mõistlikult.

Suurfirmad nagu Meta saavad endale lubada pealtnäha absurdse tasemeni küündivat katsetamist, kuid kui aastakäive ei ulatu kümnetesse ja sadadesse miljarditesse, peab kuskil olema mõistlikkuse piir ning mingigi visioon, mis kogu eksperimenteerimise lõpptulemuseks olla võiks. Täpselt nagu mängis Meta VR-maailmas, katsetavad paljud ettevõtted täna tehisintellektiga – mõni päris edukalt, mõni lihtsalt seepärast, et see on moes.

Need ettevõtted, kes teavad, millega riskitakse ja mille poole püüeldakse, suudavad ilmselt ka põrunud eksperimentidest midagi õppida ja eksimuse lõpuks millekski kasulikuks muuta. Need firmad, kes pelgalt ilmajäämishirmu tõttu raha tuulde hakkasid loopima, riskivad kõige kaotamisega. Vahe ühe ja teise äärmuse vahel on selge plaan ja reaalne riskitaju. Ning ka tegelik probleem, mida üritatakse lahendada. 

Sageli piisab haamrist, isegi kui akutrell on käepärast

Iga uue tehnoloogiaga silmitsi seistes peaks ettevõtte lähtekohaks olema see, miks midagi päriselt muuta soovitakse. Kuigi AI võib tunduda äge ja põnev, siis selle mõistlikuks rakendamiseks peaks kuskil olema ka mingi reaalne probleem, mida uudse tehnoloogia abil lahendada üritatakse. Niisama uusi lahendusi vastu seina visates väga kaugele ei jõua ning lihtsalt rakendamise pärast midagi rakendada ei tasu. Testida küll võib, aga igal testil peaks olema omad mõõdikud ja omad eesmärgid.

Erinevaid tehnoloogilisi lahendusi kõiksugu probleemide lahendamiseks on mustmiljon, kuid see ei tähenda, et kõik neist iga ettevõtte jaoks kasulikud oleks. Oluline on mõista, mida päriselt taotletakse. Ja see kehtib kõigi uute asjade puhul, mitte ainult AI-ga.

Akutrell on kasulik küll, aga kui konkreetse töö jaoks sobivad naelad paremini, siis ei tasu haamrit karta. Kui aga tänastest tööriistadest ja lähenemistest enam eesmärkideni jõudmiseks ei piisa, ongi mõistlik vaadata millegi uue poole. Mõnikord on sobivaks lahenduseks suurem haamer, teinekord aga nutikas kruvimisrobot. Oluline on see, et millegi uue poole vaatamine oleks päriselt läbi analüüsitud ja paika pandud see, miks ja kuidas midagi tehakse.

Katsetamine ja eksperdid aitavad riske maandada, kuid vahel tuleb kõhutunnet usaldada

Kui sukelduda liialt tihti ja liialt kiiresti uutesse ja ägedatesse asjadesse, lihtsalt selleks, et seda teha, on oht end nurka värvida ja kanda meeletuid kulusid, ajades seejuures segadusse ennast, oma töötajad ja kliendid. Uute tehnoloogiate juurutamisel tasuks seetõttu alustada väikeselt ning kõigepealt testida ja katsetada – läheneda teaduslikult. Sõnastada eesmärk, oodatud tulemused ja mingi ajaraam. 

Samuti kuulub siia protsessi riskide kaardistamine – näiteks kas kaalumise all olev uus ja põnev tehnoloogia või trend võib kahe aasta pärast ära kaduda ning kas see on risk, millega suudetaks toime tulla? Lõpuni kindel ei saa küll seniavastamata uurimisel olla ning mingi piirini on ka riskide võtmine õigustatud, kuid see peaks olema läbimõeldud ja kaalutletud valik. Päris huupi tulistada ei tasu – või kui siiski tulistada, vähemalt mõista, millised on potentsiaalsed kaotused.

Maailma laiemalt vaadates on äärmiselt palju erinevaid lahendusi ja selle õige ära tundmine ongi raske. Et end kindlalt tunda, tasub kaasata eksperte ning kuulata ka oma kõhutunnet. Kõik sõltub muidugi lõpuks sellest, mis probleemi lahendama minnakse ja mis on see, kuhu tahetakse välja jõuda. Uudsete lähenemiste kasutusele võtmine on oluline, aga see ei saa ohtu seada senitehtut.

Artur Praun

Ärikliendiüksuse juht