Ligipääsetavate teenuste loomine peab juba täna käe sisse harjuma: 2025. aastal enam teistmoodi ei saa
Eesti elanikkonnast moodustab puuetega inimeste hulk enam kui 9%, mistõttu on kriitiline, et igapäevased digiteenused oleks nende jaoks hõlpsalt kasutatavad. Kuigi 2025. aastal peavad seaduse kohaselt ligipääsetavusstandarditele vastama pea kõik enamkasutatavad veebiteenused, siis märgib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe, et sund üksi probleeme ei lahenda: ligipääsetavate lahenduste loomine peab arendajatele käe sisse harjuma. See nõuab aga aega ja teadlikku tegutsemist.
“Ligipääsetavusega on tegeletud juba aastaid, kuid 2025. aastal ei saa sellest enam üle ega ümber keegi. Seadus määrab väga selgelt, et enamik igapäevased IT-lahendusi peavad vastama kindlatele nõuetele. See tähendab, et e-poodi saavad mugavalt kasutada näiteks vaegnägijad, või et audiovisuaalne sisu on muudetud tarbitavaks hoolimata sellest, et inimene ei kuule,” selgitas ta.
Kõik see on nii e-poodnike kui ka lihtsalt oma äris e-lahendusi kasutavate ettevõtjate jaoks suureks väljakutseks. Kuid see on väljakutse, mis tuleb suuta lahendada. Põllumäe märkis, et kõige keerulisem on olukord aastakümneid kasutusel olnud lahenduste puhul, mida on tükk-tüki haaval ehitatud ja mis võivad küll mingitest osadest kehtestatud standarditele vastata, kuid mille täielikult regulatsioonidega vastavusse viimine hõlmab hiiglaslikku ressursikulu.
Kuigi seadus näeb ette mõistlikkuse piiri, siis varem või hiljem peavad uuenema ka vanemad teenused. Seetõttu on tema sõnul ka oluline, et ligipääsetavuse peale mõtlemine muutuks arendajate ja teiste IT-spetsialistide jaoks harjumuseks. Näiteks kui mõne olemasoleva teenuse komponenti uuendatakse, siis tuleks selle käigus kohe üle vaadata ka ligipääsetavust puudutav.
“Uute teenuste turule toomisel on see midagi, millega peab arvestama päevast üks,” lausus ta. “See tähendab, et ligipääsetavus peab saama osaks ärilistest nõuetest, et vajalikke lahenduste loomisega arvestatakse toote või teenuse teekaarti kokku pannes ja et arendajad ise omavad tööd tehes kuklas teadmist, mis on õige ja mis on vale,” rääkis ta.
Harjumuste loomine ja muutuste sisse viimine võtab aega
Suur osa e-teenustest peavad ligipääsetavusnõuetele vastama juba paari aasta pärast. Paljudel juhtudel võib aga kõikide vajalike muutuste sisse viimine osutuda ettenähtud ajaks keeruliseks. Eriti juhtudel, kui teemaga pole ettevõttes aktiivselt tegeletud või isegi ei teata, kas ja mis pakutavatest teenustest veel vajalikele nõuetele ei vasta.
“Muutuste tegemata jätmiseks peab seaduse kohaselt olema reaalne põhjus. Neid kindlasti on, sest mingitel juhtudel eeldaks standardile vastamine IT-lahenduse täielikult nullist ümber tegemist. Aga kindlasti moodustavad need juhud tugeva vähemuse. Sestap on oluline, et ettevõtted teeksid endale selgeks, mis seisus nende tänased tooted on ja milliseid muutuseid on vaja sisse viia, et pakkuda hästi kasutatavaid teenuseid ja vastata seadustele,” selgitas Põllumäe.
Selle kõrval tuleb aktiivselt tegeleda ka sellega, et uusi nõudmisi ja nõudmiste taga olevat loogikat hakkaks mõistma arendajad ise. “Harjumuste loomine nõuab paratamatult aega, aga kui seda trummi pidevalt taguda, siis lõpuks jõuab ka sihini. Kunagi ei pruukinud iga arendaja küberturvalisusele mõelda, täna on see aga kõigil koodi kirjutades mõtteis. Ligipääsetavus peab muutuma millekski sarnaseks,” lausus ta.
“Kõikide vajalikke muutuste sisse viimine on kindlasti kallis, ajakulukas ja võib mõnel juhul tunduda äriliselt ebamõistlik. Reaalsuses on see aga vajalik – 9% Eesti rahvastikust on suur hulk inimesi ning nõudeid pole kehtestatud naljaviluks. Need aitavad avada digimaailma võimalused suurele hulgale inimestele, kelle jaoks on seni paljude e-teenuste kasutamine olnud väga tüütu, kui mitte võimatu,” lisas Põllumäe.
FAKTIKAST
Ligipääsetavusstandardile peab vastama suur hulk teenuseid ja tooteid
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus määrab, et ligipääsetavusnõuetele peavad teiste seas vastama näiteks e-lugerid, makseterminalid, e-poed, finantsteenused, audiovisuaalmeedia teenused, elektroonilise side teenused ja mitmed muud igapäevaselt kasutatavad digilahendused.
- aastal peavad need teenused ja tooted vastama WCAG 2.1 standardile, mis kirjeldab ära erinevad nõuded, mis on vajalikud selleks, et digiteenuseid saaks kasutada näiteks vaegkuuljad- ja nägijad.
