Mida IT-töövestlused endast tegelikult kujutavad?
Arendajatest ja teistest IT-tippspetsialistidelt on Eestis küll jätkuv puudus, kuid nii nagu iga teise rolli esindaja, peavad ka nemad enne tööpakkumise saamist läbima töövestluse. Kuigi IT-töövestluste kohta levib mitmeid müüte, siis märgib praegu korraga 12 arendajat ja teist tippspetsialisti värbav Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe, et reaalsuses pole tegu millegi erilise või hirmsaga.
“Inimesed, kes pole kunagi ühegi IT-rolli tarbeks vestlusi läbinud, kujutavad tihti ette, et tegu on millegi väga tehnilise ja suulist eksamit meenutavaga. Tegelikkuses asjad aga päris nii pole. Tehnilised teemad tulevad küll jutuks, aga seda pigem üsna pealiskaudselt. Kedagi reaalajas keerulise programmeerimisülesandeid lahendama ei panda ja iga senist projekti kildudeks lahti ei võta,” rääkis Põllumäe.
Selle asemel üritatakse enamikel IT-vestlustel peamiselt hinnata kaht aspekti: kas kandidaat sobib oma iseloomu ja omaduste poolest kollektiivi ning kas see, mis on pandud kirja CV-sse, tundub inimese jutuga klappivat. Viimane ei hõlma endas ristküsitlemist, vaid vabas vormis vestlust, kus puudutakse põgusalt seniseid projekte, kasutatud programmeerimiskeeli ja -raamistikke ning palutakse mõnel juhul ka jagada näiteks põhjuseid, miks eelistati keele valimisel üht valikut teisele.
Kellelgi pole aega ega tahtmist liiga detaili minna
Viimase puhul märkis Põllumäe, et ükski värbav juht ei eelda, et kandidaadil on aega, tahtmist või mäletamist selgitada igat aspekti süvitsi. Pigem on eesmärgiks saada laia pildi ülevaade senitehtud töödest ja mõista, milliseid oskuseid inimene endas kannab ja mis viisil saaks ta olla kasulik ettevõtte jaoks ning milliseid väljakutseid ja arenguvõimalusi saaks talle pakkuda tööandja.
“Kogenud IT-inimesega rääkides on üsna lihtne mõista, kas ta teab, millest ta räägib. Kuigi võiks tunduda oluline pinnida inimesi, et kas nad üht või teist tehnilist pisidetaili teavad, siis tegelikkuses on see ebavajalik. Kui inimene räägib nii nagu arendajad räägivad, toob välja detaile, mida keskmine IT-inimene ära märgiks, ja suudab vastata elementaarsetele küsimustele ilma, et selle jaoks tuleks kasutada Google’i abi, siis suure tõenäosusega on ta oma CVsse ka õige info kirja pannud,” lausus ta.
Viimane on tema sõnul ka põhjus, miks on järjest haruldasemaks muutumas arendajate oskuseid mõõtvad testülesanded. Ühelt poolt võib asjatuna tunduv testülesanne kogenuma spetsialisti jaoks tunduda solvanguna, teisalt tulevad suured puudujäägid töökohal ka kiirelt välja.
“On üliharuldane, et tööle tuleb keegi, kes tegelikult ei oska seda teha, mida ta oma CVs väidab. Sellel pole mingit mõtet – esimese paari tööpäevaga on ju kohe selge, kui midagi ei klapi,” rääkis Põllumäe. “Seepärast ei ole ka mõtet testülesannetele või süvaküsitlemisele liigset aega kulutada. Piisavate IT-oskustega inimese tunneb vestlusel hõlpsalt ära ja kui keegi suudabki näitlemisoskustega värbajad ära petta, siis arendajana on fake it till you make it lähenemist üsna keeruline rakendada.”
Nooremarendajatega asi teistsugune
Erandiks võivad mõningatel juhtudel olla nooremarendajad, kelle tehnilised oskused ongi madalamad ning kes ei pruugi suuta vestlusel oma seniseid oskuseid ja kogemusi nii hästi edasi anda. Samas märkis Põllumäe ka nende juhtude kohta, et enamasti ei ole see probleem.
“Juuniorite puhul ei hinnatagi niiväga tehnilist võimekust, vaid pigem tahet, ambitsiooni ja motiveeritust. See on midagi, mis vestlusel hästi välja tuleb. Mõnikord tuleb ka kasuks näiteks nende seniste tudengi- või hobiprojektide sirvimine ning kui sellest veel väheks jääb, oleme mõnel juhul teinud ka testülesande. See on aga midagi, mis on ChatGPT ajastul muutumas üha mõttetumaks,” selgitas ta.
“IT-töövestlused ongi suuresti nagu iga teine vestlus. Veidi räägitakse endast, veidi oma kogemustest ja veidi kõigest muust. Kindlasti tulevad jutuks ka tehnilisema nurgaga teemad, aga midagi hirmsat karta ei tule – USA YouTube’i videotest nähtavat eksamlikku intervjuukultuuri Eestis eriti ei praktiseerita,” lisas ta.
