Tehisintellekt tuleb su tööd ära võtma. Aga seda tööd, mida sa niikuinii teha ei taha

Viimase aasta jooksul meeletu arenguhüppe läbinud tehisintellekt on aina enam leidmas teed igapäevasesse kasutusse, mistõttu on muutunud vältimatuks küsimused, kas ja millal hakkab tehismõistus asendama inimtöötajaid. Elisa valdkonnajuht Anti Liivat tõdeb, et mingi osa tööst AI kätte liikumine on muutunud vältimatuks, kuid see on vaid positiivne.

“Hetkel on veel võimatu täpselt öelda, milliseks kujuneb tulevik, kus kolleegiks on tehismõistus. Küll on aga kindel, et sinna poole hetkel asjad liiguvad. See on aga midagi, mis on pigem positiivne kui negatiivne ja ei tähenda ühestki otsast seda, et ühel päeval peavad mingid inimesed oma lauad puhtaks tegema, kuna robot on nende töökoha ära söönud,” rääkis ta.

Kuigi järjest kiiremini arenev tehisintellekt suudab aina rohkemaid töid iseseisvalt teha, siis on Liivati sõnul peamiselt robotite kätte usaldatud need ülesanded, mida inimtöötajad niikuinii teha ei soovi. Kõik korduv, rutiinne ja vähest väärtust loov. Selle tulemusel on mõistuse ja südamega inimestel võimalik keskenduda ülesannetele, mis nõuavad rohkem süvenemist ja loovust – seda isegi nende rollide puhul, kus kogu senine töö ongi olnud veidi igav ja monotoonne.

“Isegi andmesisestaja, kelle töö sisuks ongi tihti korduvate tegevuste tegemine, saab tänu tehisintellektile keskenduda rohkem väärtust loovatele ülesannetele, näiteks andmete kategoriseerimine ja kirjeldamine. Ühel hetkel saab AI asuda ka neid ülesandeid täitma, misjärel saab töötaja enda kanda võtta veelgi suurema lisaväärtusega ülesanded,” tõi Liivat näiteks.

Kui lihtsamate tööde puhul on tehisintellekti mõjust juba pikemalt räägitud, siis ei jää Liivati sõnul kindlasti puutumata ka teised ametid, kasvõi turundus- või juhitöö. Kuigi robot ei saa kunagi inimese asemel ettevõtet juhtima asuda, siis suudab nutikas tehismõistus juhi töö märkimisväärselt efektiivsemaks muuta, töötades läbi otsuste aluseks olevaid andmemassiive või kogudes kokku parimaid praktikaid, mida on kasutatud mujal maailmas.

“Kõik need on ülesanded, mille peale ei olegi vaja juhi – või isegi juhi assistendi – väärtuslikku aega kulutada. Inimese tööks peaks olema langetada strateegiliselt olulisi otsuseid ja tõlgendada andmeid võimalikul parimal viisil. Andmete kokku kogumine, õigesse tulpa panemine ja graafikute joonistamine võib vabalt jääda robotite pärusmaaks,” sõnas ta.

Rumal töö tulebki ära kaotada

Kõikvõimalikud muudatused, mis tehisintellekt töömaailma toob, tähendavad puudutatud ametite kandjatele rohkem aega ja energiat sisulisemate ning loovust ja emotsioone nõudvate ülesannete jaoks. Kuigi need muutused on selgelt positiivsed, siis nõuavad need töötajatelt ka suutlikkust õppida uusi tehnoloogiaid nutikalt kasutama. Vastasel juhul võib hakata kaduma konkurentsieelis tööturul.

“Usun, et tulevikus muutub veelgi olulisemaks – nagu juba täna mitmel pool näha on – võime oma töös erinevaid tehnoloogiaid ära kasutada. Näiteks tehisintellekti pakutavaid eeliseid nutikalt rakendada, et oma tööd tõhusamaks muuta ja seeläbi rohkem sisulisemate ja väärtust loovamate ülesannetega tegeleda,” rääkis Liivat. “Tööandjad hakkavad mingi hetk seda eeldama. Umbes nii, nagu täna eeldatakse, et iga kontoritöötaja suudab vähemal algtasemel Excelit kasutada.”

Selle kõrval tasub tema sõnul ka meeles pidada, et ka tehisintellekt areneb pidevale ja muutub juba lähemas tulevikus veelgi võimekamaks kui täna. “Keegi ei tea praegu täpselt, mis nurga alt tehisintellekt kõige kasulikum saab olema, kuid isegi viimase aastaga toimunud hüpe annab meile selgelt alust arvata, et see muutuv tulevikus veelgi olulisemaks,” lisas ta. “Sellega tuleb leppida ja selleks valmis olla.”