Ühele kohale sadu kandidaate: kuidas tänasel tööturul nooremarendajana tööd otsides silma paista?

IT-tööturule on järjest sisenemas uusi nooremarendajaid, kes otsivaid võimalusi esimese praktikakoha või esimese päris töökoha leidmiseks. Kui kogenud arendajatel piisab tihti töö leidmiseks soovist vaid märku anda, siis nooremarendajate seas on igale vabale ametikohale tihe konkurents. Elisa IT-juht Villu Teearu sõnul on seetõttu paratamatu, et töökoha endale saamiseks tuleb osata välja paista.

“Ühele nooremarendaja ametikohale võib olla sadu tahtjaid. Kuna igas ettevõttes saab alles õppivaid kolleege olla vaid mingi hulk – nende välja koolitamine nõuab suuri ressursse – ning tänaseni leidub palju selliseid firmasid, mis noori ei palka, on pakkumise ja nõudluse suhe tugevalt paigast ära,” rääkis ta. “Seega on oluline, et esimese töökoha poole vaatavad noored mõistaks, kuidas suure massi seast silma paista.”

Nooremarendajaid valides ei saa tööandjad valikute aluseks võtta senist töö- ja elukogemust, mistõttu on peamisteks vaadeldavateks parameetriteks motiveeritus ja tehniline taiplikus. Need näitajad on Teearu sõnul küll enamasti väga subjektiivsed ja igas organisatsioonis on kaalukeeled erinevates kohtades, kuid suuresti on need teemad, milles silma paistmisele noored rõhku panema peaksid.

IT-juhi sõnul on headeks viisideks teiste seast välja paista tuua esile seniseid projekte, ilmestada oma huvi IT-valdkonna vastu ja näidata ettevõttele, miks peaks piiratud ressursse pühendama just talle. Headeks valikuteks on tudengiprojektide või huvitavamate koolitööde esile tõstmine, isiklikust huvist loodud projektide CV-sse lisamine ning kõik muu, mis näitab, et valdkonnast ollakse rohkem huvitatud kui mõni teine kandidaat.

“Nooremarendaja välja koolitamine täiesti iseseisvaks töötajaks võib võtta aastaid ja see on ettevõtte poolt väga suur investeering. Seepärast ongi enne pühendumist oluline nii hästi kui võimalik mõista, kas inimesel on päriselt huvi, tahe ja jaks see keeruline teekond läbida – IT ei ole vaid pallimeres suplemine ja eriti algusaegadel võib kõige uue õppimine keeruline olla. Kui asja taga tõelist kirge pole, on raske katkestamata lõppeesmärgini jõuda,” selgitas ta.

Kandideerimistehniline pool on sama oluline

Lisaks tehniliste oskuse ja motiveerituse esile toomisele on Teearu sõnul võimalik šansse valituks osutuda suurendada ka lihtsate kandideerimistehniliste sammudega. Näiteks on tööandjate jaoks oluline ametikohaga klappiv CV, hea motivatsioonikiri ning reaalne arusaam sellest, millega ettevõte tegeleb ja visioon, kuidas saaks nooremarendaja eesmärkide saavutamisesse panustada.

“Kui kandidaate on sadu ja 10 neist on loonud CV ja motivatsioonikirja, mis on ilmselgelt kohandatud konkreetse töökoha jaoks, on neid ka oluliselt julgem vestlusele kutsuda. Sa tead, et nad on päriselt enne “kandideeri” nupu vajutamist enda jaoks pakkumise läbi mõelnud, mitte pole CV-d pimesi tundmatusse loobitud,” rääkis ta. “Intervjuude tegemiseks on vaid nii palju aega, mistõttu on alati eelistatum seda pühendada neile kandidaatidele, kes on oma varasema eeltöö abil peegeldanud sobivust ettevõttega ja kes on võtnud vaevaks aru saada, millega ettevõte üldse tegeleb.”

Siiski pole tema sõnul ilmtingimata vaja luua iga kandideerimise jaoks CV-d täiesti nullist, kuid kohandada tasuks seda siiski. Näiteks kui ettevõttes kasutatakse peamiselt mõnd kindlat programmeerimiskeelt, on mõistlik CV-s esile tõsta just see. Niisamuti tasuks saata ettevõttele CV, mis on samas keeles kui töökuulutus ise. “Need on väikesed asjad, aga tihedas konkurentsis annavad need selle väikese eelise, mis võivad aidata esimesest sõelast läbi saada,” lausus Teearu.

Kui asi jõuab juba vestluseni, on mõistlik enne selle algust ettevõtte tegevusega veel lähemalt tutvust teha ja olla valmis ka midagi töö kohta küsima. “Keegi ei eelda, et kandidaat suudab küsida süvatehnilisi ja mõtlema panevaid küsimusi, aga vähemalt natukenegi õigesse suunda kalduvad ja kandidaati päriselt huvitavad küsimused aitavad esile tuua, et ta on rollist reaalselt huvitatud, saab ettevõtte tegevusest vähemalt põgusalt aru ja mõistab, kas ja kuidas tema ettevõtte laiemasse pilti sobituda võiks,” sõnas ta.

“Laias pildis ongi valituks osutumise juures kõige olulisem oskus enda väärtus esile tuua. Karjääri hilisemal ajal tehakse seda läbi töökogemuse, algusaegadel läbi teotahte ja siira huvi. Võib olla täiesti kindel, et kandidaat, kelle CV on profiiliga klappiv, kes toob seal esile kasvõi 2-3 halvasti töötavat arendusprojekti ja kes suudab motivatsioonikirjas umbeski sõnastada, miks ta ettevõttesse sobiks, jääb värbajale kordades rohkem silma kui järjekordne copy-paste kandidatuur,” lisas ta. “Natukenegi rohkem tehes on võimalik olla parem kui 90% kandidaate.”