Artur Praun: tegevjuht peaks esimesel võimalusel IT-juhi mütsi oma peast maha raputama

Ettevõtte algusaegadel on tavaline, et tegevjuht peab korraga nii ettevõtet strateegiliselt juhtima, haldama kogu müügitegevust, olema tipptasemel turundusguru, haldusjuht ja sekretär ning kõige selle kõrvale mahutama ka IT-juhi töö. Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun tõdes, et tihti ei olegi algusaegadel teistmoodi võimalik, kuid varem või hiljem peab ka kõige võimekam firmajuht vähemalt IT-juhi kohustustest lahti laskma.

“See hetk võib tulla tegelikult varem, kui esimese hooga tunduda võiks. Isegi kui võtame eelduse, et tegevjuht ongi veidike IT-taiplikum ja suudab üles seada esimesed arvutid, juurutada näiteks kohviku kassasüsteemi ja tagada mingilgi tasemel turvalisuse, siis üsna kiirelt jõuab kätte punkt, kus ise kõige eest hoolt kandmine ei ole mõistlik. Ei majanduslikult ega ka turvalisuse või efektiivsuse vaatest,” selgitas Praun.

Veelgi kiiremini peavad IT-teemad liikuma kellegi teise kätte juhul, kui ettevõtte asutaja digiteadmised jäävad keskmisest alla. Praun rõhutas, et täna on raske leida firmat, mis vähemalt mingis osas IT-lahendustele ei najatuks. Seetõttu on võimatu, et äri saaks kasvada, kui seda pole toetamas vähemalt kõige algelisemad ja olmelisemad digilahendused.

IT on kallis

Hoolimata sellest, kas juhi näol on tegu tõelise IT-spetsialisti või arvutivõõra inimesega, on IT-teemad tihti midagi, mille kellegi teise kätte usaldamine jäetakse üsna viimaseks asjaks. “Suuresti seetõttu, et IT-juhi või -spetsialisti palkamine on kallis ning ka partneri appi võtmine võib tunduda kui ebamõistlik kulu. Mõningal juhul ongi, aga tegelikult on see lihtne Exceli arvutus – kui palju on väärt juhi aeg, kui palju on väärt töötajate aeg ning kui palju on väärt klientide turvalisus,” selgitas ta.

Kuigi IT-teenuste ja -töötajate tasud võivad paberil tunduda muude kuludega võrreldes suured, siis tuleks kaalukausi teisele poolele asetada juba täna esinevad kulud: tegevjuhi aeg, mida oleks tulusam kulutada äri kasvatamisele, mitte IT-murede lahendamisele, töötajate aeg, mida oleks mõistlikum kulutada töö tegemisele, mitte hommikul arvuti tööle meelitamisele, ja klientide usalduse võitmiseks tehtud investeeringud, mis lähevad kiirelt raisku, kui lihtlabase küberrünnaku tõttu peaks lekkima nende andmed või ettevõtte töö seiskuma.

Praun märkis, et kui IT-asjade peale kulubki nädalas tunnike, juht on piisavalt pädev, et selle aja sees tagada ka digilahenduste turvaline töötamine ning töötajad on piisavalt nutikad, et lihtsamad arvutiasjad ise korda ajada, siis võibki väiksema kollektiiviga firmas mõnda aega ilma partneri või spetsiaalse inimeseta hakkama saama. Kui aga töötajaid on juba 5-10-20, üles on tarvis hakata seadma sisevõrke või servereid, küberturvalisust tuleb tagada kümnetes arvutites ja kontodes ning ettevõtte profiil hakkab kasvama, on ajahulga kulu eksponentsiaalselt suurenev ning kõigi muude ülesannete kõrvalt ka IT-juhi mängimine ei ole enam mõistlik.

“Kui juht tegelikult seda maailma ei hooma ning iga väiksema IT-mure lahendamiseks kulub jälle paar tundi, mida oleks mõistlikum kulutada sisuka töö tegemisele, jõuab tasuvuspunkt kätte veelgi varem. Mõnikord isegi juba hetkel, kui ettevõttes töötab 2-3 inimest. Ilmtingimata pole siis vaja oma IT-inimest, küll aga võib kasu olla näiteks helpdeski pakkuvast partnerist, kes aitab kõige olmelisemate murede ja küsimustega ning kui vaja, siis ütleb, milline arvuti uuele töötaja osta,” rääkis ta.

Kes IT tiimis üldse olema peaks?

Kui on saanud selgeks, et keegi peaks maja IT-muredega aitama, on Prauni sõnul oluline ka mõista, millised on ettevõtte reaalsed vajadused ja kuidas erinevad rollid neile vajadustele vastata saavad. Näiteks kui ettevõte plaanib äri arendamiseks võtta kasutusele uudsed digilahendused või luua mõne täiesti uue tööriista, on ilmselt mõistlik vaadata IT-juhi poole, kes suudab kõige igapäevase kõrval hoomata ka laia pilti ja tagada IT-teemade strateegilise juhtimise.

Kui aga tegu on olukorraga, kus ettevõte kasutab vaid karbitooteid ning IT-inimese peamine roll on erinevate teenuste konfigureerimine ja elus hoidmine, võib olla mõistlikum eelistada IT-spetsialisti palkamist või partneri leidmist. “Väiksema ettevõtte puhul on ilmselt mõistlik valida üks neist, suurema ettevõtte puhul on ideaalses maailmas lõpptulemiks hübriidtiim: IT-juht haldab visiooni, IT-spetsialistid tegelevad igapäevatööga ja partner aitab katta kõiki spetsiifilisemaid ja ootamatumaid töid, mida oma inimesed ära ei jaksa teha,” selgitas ta.

“Üks on aga kindel – mida kauem üritab juht endale väita, et ta jõuab kõige muu kõrvalt tegeleda ka IT-teemadega, seda suurema riski ettevõte enda kanda võtab. Üheltpoolt riskitakse aeglase kasvuga, kuna juht ja töötajad panustavad oma aega teemadele, mis pole nende põhiäri, teiselt riskitakse turvalisusega, sest isegi kõige digiteadlikum tegevjuht peab ühel hetkel keskenduma millelegi muule ning need on hetked, mil turvateemad tavaliselt ka libisema lähevad,” lisas ta.